Uus ravim võimaldab tulevikus loodetavasti ravida agressiivset rinnavähki edukamalt

Tartu Ülikooli teadlased töötasid koostöös Valencia uurimiskeskuse laboriga välja uue ravimi OximUNO, millel on hiirte peal tehtud katsetes rinnavähki raviv toime. Esmased edukad katsed näitasid, et see võib aidata tulevikus ravida edukalt kõige agressiivsemat rinnavähki.

Tartu Ülikooli doktorant Anni Lepland, kes teeb uurimistööd ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi täppis- ja nanomeditsiini laboris, töötas koos juhendajate ja kolleegide doktor Pablo Scodelleri ja professor Tambet Teesaluga välja ravimi kolmekordselt negatiivsele rinnavähile. "See on kõige agressiivsem ja raskemini ravitav rinnavähk ning seega on selle ravi võimalused üsna piiratud. Probleemiks on see, et ravi käigus saavad kannatada ka teised organismi rakud ja sellel võivad olla laastavad tagajärjed," rääkis Lepland.

Ta selgitas lähemalt, et kasvaja tekitab enda ümber keskkonna, kus elavad erinevad rakud, mille hulgas on ka makrofaagid. "Tavalistes tingimustes aitavad makrofaagid meil kõrvaldada haigustekitajaid või ravida haavu. Makrofaagid on oma olemuselt aga plastilised ehk lihtsasti muutuvad ning seda kasutavad kasvajad ära. Vähk muudab nad nii-öelda halbadeks, kasvajat soodustavateks rakkudeks ja paneb nad inimese vastu töötama," rääkis Lepland.

Teadlased töötasid välja viisi, mis suudab vahet teha nii-öelda headel ja halbadel makrofaagidel kasvaja keskkonnas ning tappa halvad makrofaagid. Täpsemalt töötasid Anni Leplandi juhendajad doktor Pablo Scodeller ja professor Tambet Teesalu välja peptiidi ehk aminohapete ahela, mis leiab üles just halvad makrofaagid. "Välja töötatud ravim OximUNO leiab tänu peptiidile üles halvad makrofaagid ja seondub nendega. Selle kaudu saab rakku liikuda kaasas olev ravim, mis siis omakorda tapab raku," lausus Lepland.

Teadlased tegid hiirte peal kolm raviuuringut ja ühe elumusuuringu, kus näitasid, et OximUNO vähendab primaarset kasvajat ja kopsusiirdeid ning pikendab kolmekordse negatiivse rinnavähiga hiirte elumust. "Kahes raviuuringus uurisime, kuidas OximUNO manustamine mõjutab kasvaja suurust rinnakoes. Nende tulemusel leiti esiteks, et kasvaja suurus väheneb, ja teiseks, et OximUNO suudab vähendada isetekkelisi kopsusiirdeid. Seetõttu otsustati edasi uurida OximUNO mõju just kopsusiiretele," selgitas Lepland. Katse käigus leiti, et OximUNO suudab vähendada kopsu tekitatud kasvajate suurust ja hulka.

Kokkuvõttes võis töö tulemusel järeldada, et OximUNO vähendab nii kasvajat rinnakoes, pikendab eluiga kui ka suudab vähendada kopsusiirdeid. "Viimane punkt on väga oluline, kuna siirded teevad vähiravi keeruliseks. Kui vähk on levinud kehas eri kohtadesse, on ravivõimalused veelgi piiratumad," lisas Lepland.

Seega näitasid Leplandi sõnul katsed, et OximUNO on ohutu ja tõhus, sest see võtab sihikule ainult halvad kasvajaga seotud makrofaagid. Samuti leiti, et see ei ohusta teisi organismi rakke.

Kasvajatega seotud makrofaagidele vähiravis on keskendunud palju ettevõtteid ja kliinilisi uuringuid. Praegu tehakse tööd ka selle nimel, et kombineerida kasvajaga seotud makrofaagide ravi teiste ravimeetoditega.

Anni Lepland tõdes, et avastusest kliiniliste katseteni läheb 10–15 aastat. "Kuigi me näitasime, et OximUNO mõjutab kasvaja arengut, ei ravinud me hiiri terveks. Enne inimuuringute juurde liikumist peaksid meil olema kindlamad tulemused. See, kas ravim võetakse kunagi päriselt kasvaja ravis kasutusele, sõltub sellest, kas see toimib uuringute põhjal ka inimeste peal või mitte."

Loe lähemalt ka Novaatorist.

Tulemused on avaldatud Ameerika Vähiühingu ajakirjas Cancer Research Communications.

Anni Leplandi juhendajad on Tartu Ülikooli külalisteadur Pablo Scodeller ja professor Tambet Teesalu, kes töötavad bio- ja siirdemeditsiini instituudi täppis- ja nanomeditsiini laboris. Uurimuse jaoks tehti koostööd María J. Vicenti laboriga Principe Felipe uurimiskeskuses Valencias ning  Alessio Malfantiga Leuveni Katoliiklikust Ülikoolist. Tööd rahastatakse peamiselt grandist, mille Pablo Scodeller sai 2018. aastal Eesti Teadusagentuurilt.

Image

FOTO: Erakogu. Pildil Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini doktorant Anni Lepland