Bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadustöö

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi eesmärk on teha rahvusvaheliselt kõrgetasemelist teadustööd baas- ja siirdemeditsiini valdkondades, samuti tegeletakse mitmete prekliiniliste teadusteemadega.

Instituudis tehtud teadustöö on viinud Tartu Ülikooli 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulka, sh molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonnas.

Vaata Web of Science andmetel kokku pandud teadusstatistikat.

 

Tutvu instituudi teadusprojektidega erinevates osakondades ja uurimisgruppides:

 

Loe lähemalt biokeemia osakonna teadustöö kohta. 

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Mihkel Zilmer
E-post:mihkel.zilmer@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

 

Projekti nimi: Geneetiliste, metaboloomsete ja kliiniliste biomarkerite kasutamine läbi masinõppe mudelite kardiovaskulaarhaiguste tekke riski hindamiseks ja ennustamiseks (Eesti Teadusagentuur, GMVBS20022J)
Projekti kestus: 01.01.2020−31.12.2022 
Kontakt: teadur Aigar Ottas
E-post: aigar.ottas@ut.ee

Eesti Geenivaramul (EGV) on geneetilised, metaboloomsed ja kliinilised andmed 51515 vabatahtliku kohta, mis annavad aimu erinevatest haigusriskidest. Nende andmete eraldi käsitlemine ei näita objektiivselt isikute tervise hetkeseisu. Luues masinõppemudeleid, mis baseeruvad mõõdetud andmetele, on võimalik korraga käsitleda genoomika, metaboloomika ja kliinilisi andmeid ning ennustada tekkida võivate haiguste riski. Eestis on sagedaseimaks surmapõhjuseks kardiovaskulaarhaigused ning elanikkonna vananedes see lähitulevikus ei muutu. Käesoleva projekti eesmärk on analüüsida EGV vabatahtlike geneetilist, metaboloomilist ja kliinilist tausta kasutades erinevatel platvormidel ja teiste riikide populatsioonidel valideeritud masinõppemudeleid ning seeläbi ennustada tekkivate kardiovaskulaarhaiguste riske enne nende sümptomite avaldumist, mis võib viia uute biomarkerite ja geneetiliste riskide avastamiseni. See omakorda annab tulevikus võimaluse ravi kohaldamiseks ja ennetustöö parandamiseks.

 

Loe lähemalt farmakoloogia osakonna kohta. 

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Allen Kaasik
E-post: allen.kaasik@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

 

Projekti nimi: Mitokondrite düsfunktsioon aksonaalse kahjustuse korral (Eesti Teadusagentuur, GMVBS0400PR)
Projekti kestus: 01.01.2019−31.12.2023
Kontakt: professor Allen Kaasik
E-post: allen.kaasik@ut.ee

Täiskasvanu närvisüsteemis on seljaaju vigastuse, traumaatilise ajukahjustuse või insuldi järgne närvirakkude taastumine ja funktsionaalsete närviühenduste taasteke äärmiselt piiratud. Aksonite tagasikasvamine on närvikahjustusest paranemise juures üks kriitilisemaid protsesse. Hiljutised avastused näitavad, et vigastatud aksonite taastumisel saab määravaks rakkude suutlikkus säilitada ATP energiaga varustus ning võime suunata kõrge membraanipotentsiaaliga mitokondrid kahjustuskoldesse. Projekti eesmärk on selgitada mitokondrite rolli aksonaalse kahjustuse tekkes ja taastumisel ning leida võimalusi neuronite taastumise soodustamiseks. Kahjustuse modelleerimiseks närvirakkude kultuuril disainisime magneto-silikoon rakutassid, mida kasutama mitokondrite talitluse uurimiseks pärast in vitro aksonite kahjustamist. Uurimustöö eesmärk on tuvastada ühendeid, mis on suutelised suurendama mitokondrite hulka kahjustuskoldes, piirama kahjustuse ulatust ning soodustama närvirakkude taastumist.

 

Projekti nimi: Wolframi sündroomiga seotud CISD2 roll rakusisese kaltsiumi regulatsioonis ning selle seos Bcl-2-ga (Flemish Research Council, MMVBS21348)
Projekti kestus: 01.01.2021−31.12.2024
Kontakt: professor Allen Kaasik
E-post: allen.kaasik@ut.ee

Endoplasmaatiline retikulum (ER) mängib rakusiseses Ca2+ regulatsioonis võtmerolli. ER Ca2+ regulatsiooni düsregulatsioon on aluseks mitmetele haigustele, sealhulgas Wolframi sündroomile, seisundile, mis on seotud WFS1 ja CISD2 mutatsioonidega, mille tulemuseks on neuroloogilised muutused ja juveniilne diabeet. Seni Wolframi sündroomi puhul ravi puudub.
Varasemad uuringud on seostanud CISD2 puudulikkust häiritud Ca2+ signaaliradadega, kuigi selle molekulaarne mehhanism on jäänud endiselt ebaselgeks. Samuti võib CISD2 mõjutada anti-apoptootilist/autofagistlikku valku Bcl-2. Oleme varem näidanud, et Bcl-2 BH4 domeen seondub ja pärsib IP3 ja rüanodiini retseptoreid (IP3R ja RyR), rakusiseseid Ca2+ vabastavaid kanaleid, mille funktsioon on Wolframi sündroomi korral häiritud.
Käesolevas projektis on meie eesmärk uurida mehhanisme, mille abil CISD2 moduleerib rakusisest Ca2 + dünaamikat, uurides IP3Ra RyR retseptoreid ning nende seost CISD2 mutatsioonidega. Samuti uurime nii nende kanalite otsest modulatsiooni CISD2 poolt kui ka kaudset modulatsiooni Bcl-2 BH4 domeeni kaudu. Käesolev töö võib aidata paremini mõista CISD2-ga seotud Wolframi sündroomi etioloogiat ja pakkuda uusi ravistrateegiaid.

 

Projekti nimi: D-vitamiini analoogide terapeutilise potentsiaali uurimine keskendudes meeleoluhäiretele ja rasvumisele (Eesti Teadusagentuur, GMVBS20080PR)
Projekti kestus: 01.01.2010−31.12.2024
Kontakt: professor Aleksandr Žarkovski
E-post: aleksandr.zarkovski@ut.ee

D-vitamiin ja selle aktiivne vorm 1,25-dihüdroksüvitamiin-D3 (1,25(OH)2D3) on organismis olulise tähtsusega kaltsiumi homöostaasi ning immuunsuse tagamisel, kuid viimasel ajal on nende rolli üha rohkem seostatud ka rasvumise ja neurodegeneratiivsete haiguste ning depressiooni tekkega. Aktiivse D-vitamiini kliinilist kasutamist piirab selle hüperkaltseemiat põhjustav toime, mistõttu on välja töötatud ja kliinilisse kasutusse rakendatud mitmeid uudseid D-vitamiini analooge. Käesoleva uurimisprojekti eesmärgiks on selgitada D-vitamiini analoogi, elokaltsitooli, toimeid ja ohutust kognitiivsete häirete ja depressiooni ning rasvumise loommudelites. Uuringutega püüame selgitada, milliste molekulaarsete mehhanismide vahendusel elokaltsitool võiks depressiooni ja rasvumise korral tekkivate patoloogiliste muutuste kujunemist takistada või nende teket ennetada, mis perspektiivis aitaksid kaasa teaduspõhiste ravisoovituste väljatöötamisele eeltoodud seisundite preventsioonis või ravikompleksis.

 

Projekti nimi: Õppekavade arendamine rahvusvahelise koostöö kaudu (Haridus- ja Noorteamet (HARNO), DMVBS19558)
Projekti kestus: 15.10.2019−14.10.2023
Kontakt: kaasprofessor Miriam Ann Hickey
E-post: miriam.ann.hickey@ut.ee

Tervishoiu juhtivad organisatsioonid nõuavad täna, et arstiteaduskonna lõpetanud spetsialistid peavad omama erinevaid pädevusi, kusjuures Eesti Haridus-ja Teadusministeerium tutvustas hiljuti “õpikäsitluse” raamistikku nende aineüleste õpieesmärkide kohta, mida tänapäevased õppurid peavad omandama. Käesoleva koostööprojekti raames teevad Tartu Ülikool ja Islandi Ülikool koostööd, et pakkuda arstiõppe tudengitele ainulaadseid õppevõimalusi, milles on seotud nii reisimine välisriiki, kui rakendusteadusalaste miniprojektide teostamine ainepunktide saamiseks. Selle projekti läbimise käigus õpivad arstiteaduse üliõpilased erinevaid väärtuslikke pädevusi, sealhulgas kommunikatsiooni, juhtimist, meeskonnatööd ja mis on eriti oluline – baasteaduste tähtsust meditsiinis. Antud koostööprogramm pakub arstiteaduse üliõpilastele suurepäraseid võimalusi täiendada oma teadmisi teadustöö osas, eriti võttes arvesse, et praegune arstide baasõppe õppekava teadustöö tegemist ei toeta ja pakub seda ainult väheses määras.

 

Projekti nimi: DNA metüültransferaasi inhibiitorite mõju DNA metülatsiooni muutustele inimese leukotsüütides: uus farmakoloogiline strateegia psühhostimulaatoritest põhjustatud narkomaania raviks (Eesti Teadusagentuur, GMVBS22063PR)
Projekti kestus: 01.01.2022−31.12.2026
Kontakt: professor Anti Kalda
E-post: anti.kalda@ut.ee

Käesoleval ajal puudub psühhostimulaatoritest (kokaiin, amfetamiin) põhjustatud narkomaania ravi. Mitmetes uuringutes on hinnatud dopamiin-, serotoniin-, glutamaat- ja GABAergiliste ravimite toimet psühhostimulantide sõltuvuse raviks. Kahjuks ei ole need kliinilised uuringud osutunud edukateks ja vaja on uusi ravi strateegiaid. Selle projekti peamine eesmärk uurida uue ravimikandidaadi - DNA metüültransferaasi (DNMT) inhibiitori ravitoimet psühhostimulaatoritest põhjustatud sõltuvuse raviks. Plaanis on uurida: 1) psühhostimulaatorite ekspositsioonist põhjustatud DNA metüülimise ja pikaajalisi geeniekspressiooni muutuseid inimese leukotsüütides; 2) kuidas psühhostimulaatorite poolt mõjutatud leukotsüüdid mõjutavad aju neuroplastilisust; 3) kas ravi DNMT-inhibiitoritega pärsib psühhostimulaatoritest põhjustatud muutusi leukotsüütides ja kuidas need muutused mõjutavad aju neuroplastilisust. Selle projekti tulemused võivad aidata välja töötada ravimsõltuvuse uusi ravi võimalusi.

 

Loe lähemalt füsioloogia osakonna kohta. 

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Eero Vasar
E-post: eero.vasar@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

 

Projekti nimi: Potentsiaalsed biomarkerid esmase psühhoosiepisoodi ja skisofreenia spektrihäire diagnoosimiseks, prognoosimiseks ja ravi mõju hindamiseks: siirdemeditsiiniline lähenemine (Eesti Teadusagentuur, GMVBS20067PR)
Projekti kestus: 01.01.2020−31.12.2024
Kontakt: professor Eero Vasar
E-post: eero.vasar @ut.ee

Põhieesmärgiks on selgitada esmase psühhoosiepisoodi (FEP) iseärasusi ja võimalusi haiguse personaalsemaks raviks. Esmalt võrreldakse 5 aastat kestnud haigusega isikute näitajaid (metaboloomika, oksüdatiivne stress, põletik) uuringutega haiguse alguses ja 6-7-kuulise antipsühhootilise ravi (APT) järgselt. Sellist lähenemist on vaja, et teha kindlaks miks paljudel haigetel kujuneb metaboolne sündroom (MetS): ülekaalulisus, nihe insuliinitundlikkuses ning põletiku- ja oksüdatiivse stressi näitajate tõus. Töö teine osa hõlmab erigruppi FEP haigeid, kellel uuritakse GLP-1 agonisti liraglutiidi lisaravi toimet MetS-ile. Eeldame, et see aitab aeglustada/vältida APT-tingitud MetS-i. Paralleelselt uurime psühhiaatriliste haiguste riskigeeni Negr1 võimalikku osalust APT-ga seotud metaboolsete kõrvalekallete tekkes, kasutades Negr1-geeni puudulikkusega hiiri, selgitamaks välja uusi geneetilisi ja metaboolseid seoseid psühhiaatriliste häirete ja APT-st tingitud MetS-i kujunemise vahel.

 

Projekti nimi: Aju ja immunsuse seoste selgitamine psühhikahäirete mõistmiseks (Eesti Teadusagentuur, SMVBS17528T)
Projekti kestus: 01.01.2018−31.12.2022 
Kontakt: professor Li Tian
E-post: li.tian@ut.ee

Aju ja immunsuse seosed etendavad tähtsat rolli aju arengus ning meeleolu ja tunnetusprotsesside mõjutamisel. Minu uurimisgrupp keskendub immuunmehhanismide selgitamisele, mis reguleerivad aju arengut ja käitumist psühhiaatrilistel patsientidel (skisofreenia, depression, Alzheimeri tõbi) ning on kesksel kohal nende haiguste loommudelites, eesmärgiga paremini mõista aju ja immuunsuse seoseid stressist tingitud psühhopatoloogia kujunemisel. Me kasutame nüüdisaegseid molekulaarseid lähenemisviise, geneetiliselt muundatud hiireliine ja patsientidelt saadud vereproove, et terviklikult hinnata immuunsüsteemi geenivõrgustike mõju psühhiaatriliste haiguste avaldumisele. Järgmiseks viieks aastaks on minu uurimistöö eesmärgiks selgitada ja iseloomustada uusi märklaudgeene, mis kontrollivad mikrogliia ja perifeersete immuunrakkude aktivatsiooni, selleks et välja arendada tipptasemel neuroimmunoloogilised tehnoloogiaplatvormid ja rakendada neid psüühikahäirete paremaks diagnoosimiseks ja raviks.

Biomeditsiini osakonna teadusprojektid

 

Loe lähemalt molekulaarpatoloogia uurimisgrupi teadustöö kohta. 

 

Projekti nimi: Tsentraalne immuuntolerantsus (Eesti Teadusagentuur, GMVBS0377PR)
Projekti kestus: 01.01.2019−31.12.2023
Kontakt: professor Pärt Peterson  
E-post: part.peterson@ut.ee

Peamine T-rakkude immuuntolerantsus kujuneb tüümuses. Meie eesmärk on uurida, kuidas immuunsüsteem tagab immuuntolerantsuse omaenda keha antigeenide vastu ehk väldib olukorda kus immuunsüsteem võib hakata ründama oma kudesid. Oluline immuuntolerantsust kujundav valk on autoimmuunne regulaator (AIRE), mis avaldub tüümuse medullaarses epiteelis ja on vajalik autoreaktiivsete T rakkude selektsiooniks. Viimastel aastatel on tehtud olulisi avastusi tüümuse immuuntolerantsuse mõistmisel, kuid lahendamata küsimused on kuidas tüümuse epiteelirakud arenevad ning toetavad T rakkude kujunemist ja milline on AIRE funktsioon. Teadusteemas uurime AIRE funktsiooni geenide avaldumises ning tüümuse epiteeli kujunemist, ka kuidas tekib spetsiifiline reaktsioon immuunsüsteemi reguleerivate tsütokiinide vastu. Uurimisteema aitab kaasa immuuntolerantsuse paremale mõistmisele, samas omab potentsiaali aidata kaasa terapeutiliste antikehade välja töötamisele.

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Pärt Peterson
E-post: part.Peterson@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

 

Projekti nimi: I tüüpi interferoonid ja nende vastased autoantikehad autoimmuunsuse ja COVID-19 korral (Eesti Teadusagentuur, GMVBS21081PR) 
Projekti kestus: 01.01.2021−31.12.2025
Kontakt: professor Kai Kisand
E-post: kai.kisand@ut.ee

I tüüpi inerferoonid on loomuliku immuunsuse vahendajad. Nad on tuntud eelkõige oma viirusevastase toime poolest. Kuid nende ülemäärane toodang põhjustab haiguslikke protsesse. I tüüpi interferoonide osalust on näidatud mitmete, ka ravimatute ja suurt haiguskoormust põhjustavate seisundite puhul nagu süsteemne erütematoosne luupus, I tüüpi diabeet, Alzheimeri tõbi, kui nimetada vaid mõnda. Ka COVID-19 kulus võib olla I tüüpi interferoonidel oluline ja mitmetahuline roll, nii esmases kaitses kui hilisemas tsütokiinide tormis. Selle projekti oodatavad tulemused aitavad mõista interferoonide toimet erinevatele immuunrakkudele ja leida võimalusi kuidas nende autoimmuunsust ja põletikku võimedavat toimet pärssida.

 

Projekti nimi: Negatiivse selektsiooni häire tüümuses kui melanoomi-spetsiifiliste T raku retseptorite allikas (LEO Foundation, MMVBS18294)
Projekti kestus: 01.08.2018−31.12.2022
Kontakt: professor Kai Kisand
E-post: kai.kisand@ut.ee

Melanoom on üks agressiivsemaid vähkkasvajaid, mis tabab inimesi nende kõige produktiivsemas eas. Seetõttu on efektiivne tervistav ravi vägagi ihaldatud. Immuunkotrollpunkti inhibiitorite kasutuselevõtt vähi ravis on tõestanud T rakkude olulist rolli melanoomi ja ka teiste kasvajate vastases võitluses. Melanoomi puhul on melanotsüütide kahjustus ehk vitiliigo tekkimine efektiivse melanoomi immunoteraapia tunnuseks: melanoomi ründamiseks kasutatakse epitoope, mis pärinevad ka normaalsetelt melanotsüütidelt. Vastavaid retseptoreid kandvad T rakud aga võidakse eemaldada juba T rakkudede küpsemise käigus tüümuses. Melanoomi suhtes kõrge afiinsusega T raku retseptorite järjestusi on võimalik aga leida patsientidest, kellel on tüümuse tsentraalse tolerantsuse häire geneetilise defekti tõttu autoimmuunsuse regulaatorgeenis. Selle haiguse üheks ilminguks on muu hulgas ka vitiliigo. Antigeen-spetsiifiliste T rakkude retseptorite sekveneerimise kaudu loodame leida selliseid järjestusi, mille alusel saaks edaspidi arendada geneetiliselt modifitseeritud T rakkude teraapiat. Lisaks annab projekt uut informatsiooni vitiliigo patogeneesist ja tsentraalse tolerantsuse mehhanismidest.

 

Projekti nimi: Tüümuse muutused haruldates immunoloogilistes haigustes (Sotsiaalministeerium, SMVBS20416) 
Projekti kestus: 01.09.2020−31.08.2023
Kontakt: professor Pärt Peterson
E-post: part.peterson@ut.ee

Mitmete haruldaste haiguste põhjuseks on valesti toimiva imuunsüsteemi reaktsioon omaenda kudede vastu. Samas on ravilahendused piiratud kuna haiguste põhjused on halvasti teada. TARID projekti käigus uuritakse mõningaid immuunhaigusi, mis jagavad ühiseid patogeenseid ja patoloogilisi jooni. Eesmärk on saada informatsiooni, mis võimaldaks välja töötada uudseid ravilahendusi autoimmuunsete haiguste jaoks.

 

Projekti nimi: Koespetsiifiliste T-rakkude bioinformaatika- ja genoomika-alane Euroopa koostöövõrgustik (Euroopa Komisjon Horizon2020, MSCA Enlighten+, MMVBS21006R)
Projekti kestus: 01.03.2021−28.02.2025
Kontakt: professor Pärt Peterson 
E-post: part.peterson@ut.ee

ENLIGHT-TEN+ on Euroopa-ülene koostööprojekt, mille fookuses on koespetsiifiliste T-rakkude bioinformaatika ja genoomika uuringud. ENLIGHT-TEN+ projekti eesmärk on tuvastada kudedes olevate T-rakkude funktsionaalseid omadusi ja koekeskkonna mõjutusi, mis võimaldavad leida uusi biomarkereid ja aitavad välja töötada uusi terapeutilisi kontseptsioone. Projekt pakub valdkondade vahelist koolitust uue põlvkonna teadlastele, kes tunnevad T-rakkude immunoloogiat ning on võimelised töötama suurte andmemahtudega. Koostöövõrgustik ühendab T-raku bioloogiaga seotud teadmised ja suurandmete tehnoloogia, tipptasemel bioinformaatilised tööriistad, sealhulgas tehisintellekti, prekliinilised mudelid ja patsientide uuringud. Projekti partnerid (15 partnerit 10 Euroopa riigist) on teaduslaborid ja teadus-arendusettevõtted, mille koostöö võimaldab ainulaadset interdistsiplinaarset koolitust ning tugevdab Euroopa akadeemilisi asutusi kui ka farmaatsia- ja bioinformaatika ettevõtteid.

 

Projekti nimi: Molekulaarsed mehhanismid, mis põhjustavad vanemate inimeste tsütotoksiliste T rakkude nõrgenenud aktivatsiooni vastusena erinevate viiruste infektsioonile (Eesti Teadusagentuur, SMVBS21533)
Projekti kestus: 01.12.2021−30.11.2023
Kontakt: teadur Maarja Laos 
E-post: maarja.laos@ut.ee

Maailma, kaasaarvatud Eesti, rahvastik vananeb ja see põhjustab üha suuremat survet meie tervishoiusüsteemile. Vananemisega kaasnev immuunsüsteemi nõrgenemine suurendab vastuvõtlikkust infektsioonidele, eriti uutele viirustele nagu COVID-19 põhjustav SARS-CoV-2 viirus. Antud projekt uurib, miks vanemate inimeste CD8+ tsütotoksiliste T rakkude võime aktiveeruda vastusena erinevate viiruste infektsioonile (gripp ja SARS-CoV-2) langeb. Selle projekti tulemused võimaldavad paremini ennustada vaktsineerimise efektiivsust vanematel inimestel, mis on hetkel eriti aktuaalne SARS-CoV-2 pandeemia ja limiteeritud vaktsiinidooside valguses. Lisaks saab selle projekti tulemusi kasutada Eesti vananeva elanikkonna tervise toetamiseks nii uute tervishoiu prioriteetide seadmisel kui ka efektiivsemate vaktsineerimisstrateegiate kujundamisel.

 

Projekti nimi: Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid (Haridus- ja Teadusministeerium, SMVPT21607T) 
Projekti kestus: 01.10.2021−30.06.2023
Kontakt: professor Pärt Peterson 
E-post: part.peterson@ut.ee

Uuringu eesmärgiks on hinnata COVID-19 vaktsiinide tõhustusdooside vajadust.
Uuringu eesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on:
- hinnata COVID-19 vaktsineerimise järgse immuunsuse püsivust ja seda mõjutavaid tegureid Eestis täiskasvanud elanikkonna hulgas;
- hinnata SARS-CoV-2 infektsiooni järgse immuunsuse püsivust ja seda mõjutavaid tegureid Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas.

 

Loe lähemalt täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumi teadustöö kohta. 

 

Projekti nimi: Liipiidsed nanoosakesed glioblastoomi CAR-T põhiseks immunoteraapiaks (Eesti Teadusagentuur, SMVBS21620)
Projekti kestus: 13.12.2021−12.12.2024
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Projekti eesmärgiks on arendada täppis-nanokandjaid, et glioblastoomi kolletesse viia antigeene aktiveerimaks kimäärse antigeeni retseptori T-rakke. Projekti käigus viiakse läbi in vitro ja in vivo prekliinilise efektiivsuse uuringud ja eeldatavaks tulemuseks on uudse nanopõhise ajukasvajate immunoteraapia välja töötamine.

 

Projekti nimi: Nutikate nanoosakeste arendamine ajukasvajate immuunraviks (Eesti Teadusagentuur, SMVBS20627)
Projekti kestus: 21.12.2020−31.12.2023
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Ajukasvajate puhul on terapeutiliste nanoosakeste tuumorikoldesse suunamine keeruline, kuna hematoentsefaalne barjäär takistab nende verest ajju imendumist. Projekti eesmärgiks on ajukasvajate suhtes selektiivsete immuunsüsteemi aktiveerivate nanoravimite väljatöötamine ja selle tagamine, et nanoosakesed tunneksid ära ja ründaksid üksnes kasvajalist ajukude. Kasvajaselektiivseks nanoosakeste transpordiks kasutatakse Tartu Ülikooli täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis välja töötatud vähkipenetreerivaid peptiide.

 

Projekti nimi: Kullerpeptiididega suunatud terapeutilised nanoosakesed tuberkuloosi raviks (Bill and Melinda Gates Foundation, MMVBS21410)
Projekti kestus: 07.04.2021−30.04.2023
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Projekti eesmärgiks on välja töötada kullerpeptiidid terapeutiliste nanoosakeste suunamiseks tuberkuloosikolletesse.

 

Projekti nimi: Hematoentsefaalbarjääri penetreerivad kullerpeptiidid (Eesti Teadusagentuur, GMVBS0230PR)
Projekti kestus: 01.01.2018−31.12.2022
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Meie uurimisrühm kasutab in vivo faagidisplei meetodit veresoonte suhtes selektiivsete kullerpeptiidide avastamiseks. Peamiseks eesmärgiks on soliidtuumorite suhtes selektiivsete vähiravimite väljatöötamine ja selle tagamine, et nad tunneksid ära ja ründaksid üksnes maliigseid kudesid. Ajukasvajate puhul on ravimite tuumorikoldesse suunamine keeruline, kuna hematoentsefaalne barjäär ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda. Käesoleva projekti eesmärgiks on kasutades in vivo faagidisplei metoodikat avastada kullerpeptiidid, mis ületaksid selle barjääri ja akumuleeruksid valitud märklaudrakkudes (kas kasvajarakkudes või normaalsetes ajurakkudes) aju parenhüümis. Selliste peptiidide abil muutub võimalikuks efektiivsem infiltratiivsete glioblastoomide vastu suunatud vähiravi ning avanevad senisest paremad võimalused erinevate neurodegeneratiivsete haiguste teraapiaks.

 

Projekti nimi: Hemoglobiinil põhinevad nanoosakesed vähkkasvajate ravi võimendamiseks (Euroopa Komisjon, MMVBS18435R)
Projekti kestus: 01.03.2019−28.02.2023 
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Projekti eesmärgiks on välja töötada uudseid hemoglobiinil põhinevaid nanoosakesi ja kasutada neid kasvajakudede hapnikuvarustuse parandamiseks , et parandada fotodünaamilise vähiteraapia efektiivsust. Projekti käigus töötatakse välja polümeersed afiinsussuunatud nano-osakesed ja uuritakse nende mõju fotodünaamilisele vähiravile kasutades nahavähi loommudeleid hiirtes.
Projekt on interdistsiplinaarne ja rahvusvaheline ja kaasab partnereid lisaks Eestile Saksamaalt, Hispaaniast, Argentiinast, Brasiiliast, Taist.

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Tambet Teesalu
E-post: tambet.teesalu@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

 

Loe lähemalt RNA bioloofga uurimisgrupi teadustöö kohta. 

 

Projekti nimi: MikroRNA-d kui koespetsiifilise immuunvastuse moduleerijad krooniliste põletikuliste haiguste korral (Eesti Teadusagentuur, GMVBS21063PR)
Projekti kestus: 01.01.2021−31.12.2025
Kontakt: professor Ana Rebane  
E-post: ana.rebane@ut.ee

Krooniliste põletikuliste haiguste, atoopilise dermatiidi (AD), psoriaasi (Ps) ja astma ravimisega kaasnevad suured kulud. Ravivõimalused nende haiguste korral ei ole alati efektiivsed. MikroRNA-d on geenide avaldumise regulaatorid, mida võiks rakendada ravimiarenduses, kuid vaja oleks paremaid teadmisi nende funktsioonidest haiguste korral. Samuti on vajadus meetodite järele, mis võimaldavad viia mikroRNA-sid haiguskoldesse. Käesoleva projekti esimeseks eesmärgiks on selgitada miR-146a perekonna liikmete individuaalne roll inflammasoomi aktiveerimisel, hiire hingamisteedes põletiku tekkimise ning viirusnakkustest põhjustatud põletiku ägenemise korral. Teiseks eesmärgiks on leida uusi mikroRNAsid, mis mõjutavad AD, Ps ja astma patogeneesi ning kirjeldada nende funktsioone kasutades rakukultuure ja hiire haigusmudeleid. Kolmandaks soovime välja töötada kullerpeptiid-mikroRNA-de nanokomplekside põhiseid naha ja hingamisteede põletiku pärssimise meetodeid kasutades hiire haigusmudeleid.

 

Projekti nimi: Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus (Eesti Teadusagentuur; SMVBS16142T)
Projekti kestus: 01.01.2016−01.03.2023
Kontakt: professor Ana Rebane
E-post: ana.rebane@ut.ee

Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse tegevuse eesmärgiks on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

Projekti nimi: Biomarkerid atooplises dermatiidis ja psoriaasis (Euroopa Komisjon Horizon2020, MMVBS19122)
Projekti kestus: 01.04.2019−31.03.2024
Kontakt: professor Ana Rebane  
E-post: ana.rebane@ut.ee

Antud projekti eesmärgiks on töötatada välja prognostiline süsteemimeditsiiniline mudel atoopilise dermatiidi ja psoriaasi kliiniliste ja molekulaarsete andmete põhjal. Täpsemateks eesmärkideks on (i) identifitseerida kliiniliselt relevantsed funktsionaalsed biomarkerid, (ii) paranada meie teadmisi nende haiguste molekulaarsetest mehhanismidest ning omavahelistest sarnasustest ja erinevustest, (iii) viia funktsionaalsed biomarkerid, mis võimldavad identifitseerida patsientide rühmi ja prognoosida vastust erinevatele ravimitele ravimarendusse ja kliinilisse praktikasse. Oma eesmärkide täitmiseks loob BIOMAP tsentraalse, multidimensionaalse ja avatud andmebaasi, mis sisaldab kliinilisi, naha ja vere rakkude põhiseid molekulaarseid ning keskkonna andmeid. Parimad funktsionaalsed biomarkerite kandidaadid on plaanis viia kliinilisse rakendusse. Projekti kaugem eesmärk on muuta ravi personaalsemaks, efektiivsemaks, kiirendada ravimiarenduse tsüklit, vähendada nende haiguste mõju ja parandad ravi tulemusi.

 

Projekti nimi: MikroRNA-de roll naha mälu T-rakkude tekkimise ja säilitamise reguleerimisel (Eesti Teadusagentuur, GMVBS22028J)
Projekti kestus: 01.01.2022−31.12.2023
Kontakt: teadur Helen Vaher 
E-post: helen.vaher@ut.ee

Allergiline kontaktdermatiit (ACD) on põletikuline nahahaigus, mida iseloomustab kuiv, ketendav ja sügelev nahk. Lokaalne mälu kontaktallergeenidele on ACD puhul immuunvastuse oluline osa ja seda vahendavad spetsialiseeritud rakud, mida nimetatakse lokaalsed mälu T (TRM) rakkudeks. MikroRNAd (miRNAd) on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad suure hulga geenide ekspressiooni transkriptsiooni järgselt. Selle projekti laiem eesmärk on välja selgitada, millised miRNAd on olulised epidermise TRM-rakkude tekitamiseks ja säilitamiseks ACD hiire mudelis ja ACD-ga patsientidel. Lisaks analüüsime, millised faktorid neid miRNAsid rakkudes reguleerivad. Käesolev projekt laiendab teadmisi miRNAde ekspressioonist ACDs ja aitab seeläbi paremini mõista molekulaarseid mehhanisme, mis aitavad kaasa ACD tekkele.

 

Loe lähemalt inimese geneetika õppetooli teadustöö kohta

 

Projekti nimi: Meeste viljatuse mono- ja digeensed põhjused: uued leiud eksoomi sekveneerimise ajastul, nende pleiotroopsed mõjud ja kliiniline kasu (Eesti Teadusagentuur, GMVBS21064PR)
Projekti kestus: 01.01.202131.12.2025
Kontakt: professor Maris Laan 
E-post: maris.laan@ut.ee

Viljatus puudutab ligi 7% meestest ja 60% juhtudel jäävad põhjused leidmata. Projekti eesmärgiks on tuvastada seni teadmata pärilikke tegureid, mis mõjutavad munandite arengut ja omakorda põhjustavad raskekujulist spermatogeneesi häiret ja/või krüptorhismi. Kõrgtasemel kliiniline ekspertiis koos tänapäeva geneetika, arvutiteaduse ja loomkatsete metoodilise pädevusega loob eelduse, et projekt annab olulist lisandväärtust meie teadmistele viljatuse geneetilistest põhjustest nii meestel kui naistel, ning reproduktiivorganite arengust ja funktsioonist. Projekti tähtsus Eestile on mitmetahuline – alates sadade patsientide geneetilisest analüüsist kuni potentsiaalini muuta kliinilist praktikat juurutades geneetika teadmised ja võimalused diagnostika, prognostika ja teaduspõhiste raviotsuste hüvanguks, s.h. üldtervise seisukohast. Viljatuse etioloogia parem mõistmine stimuleerib ka kliinilist uurimistööd leidmaks uusi mitte-invasiivseid molekulaarseid sihtmärke spermatogeneesi häirete raviks.

 

Projekti nimi: Ema vereseerumi põhine multimarker test preeklampsia riski hindamiseks kliinilises praktikas (Eesti Teadusagentuur, SMVBS22077)
Projekti kestus: 01.03.202228.02.2023
Kontakt: professor Maris Laan 
E-post: maris.laan@ut.ee

Preeklampsia (PE) on rasedustüsistus, millega kaasneb kiire vererõhu tõus ja mitmete organite talitushäire, mille läbi kannatab ka loode. Oleme arendanud kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega innovatiivse multimarker testi, mis võimaldab ema vereproovi alusel hinnata PE esinemise riski juba raseduse algul. Käesoleva arendusprojekti eesmärgiks on analüüsida uudse testi kasutatavust ja kvaliteeti rutiinses kliinilises praktikas kõigis kolmanda etapi naistehaiglates, kus on jälgimisel 2/3 rasedatest Eestis. Projekti tulemusena arendatakse välja laboratoorne ja analüütiline rutiinne töövoog kliinilises praktikas ning hinnatakse testi informatiivsust ja kulutõhusust. Arenduse tulemusel paraneb rasedate terviseriskide personaalne hindamine, mis võimaldab õigeaegselt rakendada meetmeid PE ennetamiseks või leevendamiseks. Seeläbi vähenevad ema ja lapse terviseriskid ja ravikulud. Kommertsialiseerimine on plaanitud patenteerimise kaudu, Tartu Ülikooli poolt on esitatud kaks patenditaotlust.

 

 

Loe lähemalt immunoloogia osakonna teadustöö kohta.

 

Projekti nimi: Diabeedi immuunmehhanismid täiskasvanutel (Eesti Teadusagentuur, GMVBS0377PR)
Projekti kestus: 01.01.2020–31.12.2024
Kontakt: professor Raivo Uibo  
E-post: raivo.uibo@ut.ee

Diabeet on krooniline haigus, mille esinemissagedus on kõrge (kuni 10% elanikkonnast) ning mida iseloomustab insuliini produktsiooni puudulikkuse või toime defektide tõttu tekkinud hüperglükeemia. Haiguse fenotüüpide määramisel on olulisemad kolme tüüpi tegurid: geneetilised, keskkonna-alased ja immunoloogilised. Käesolevas töös uurime neid tegureid täiskasvanute peamiste diabeedirühmade puhul: 1. tüüpi diabeedi, täiskasvanute latentse autoimmuunse diabeedi, rasedusdiabeedi, samuti diabeedi raviks kasutatud pankrease/neeru allotransplantaatide ning endokriinsete polüendokrinopaatiate korral. Nende uuringute käigus loodame saada uut väärtuslikku teavet täiskasvanueas esineva diabeedi immunoloogilisest heterogeensusest, samuti biomarkerite kohta, mis on kohandatavad kiire progresseerumise ja varajase tüsistusega juhtude eristamiseks (leidmiseks). Lisaks kavatseme in vitro mudelite abil analüüsida, kuidas immuunsüsteemi erinevad komponendid osalevad beeta-rakkude hävimises.

 

Projekti nimi: Inimese immuunvahendatud haiguste eksposoomsed tegurid (Euroopa Komisjon Horizon2020, MMVBS20017R)
Projekti kestus: 01.01.2020–31.12.2024
Kontakt: professor Raivo Uibo  
E-post: raivo.uibo@ut.ee

Immuunvahendatud haiguste leviku kiire tõus on tõsiseks sotsiaal-majanduslikuks probleemiks kogu maailmas. Selle epideemia põhjused on senini teadmata, kuid väliskeskkonna teguritel on siin keskne roll. Projektis on ühendatud 20 akadeemilise ja industriaalpartneri jõupingutused, et multidistsiplinaarselt ja üksteist täiendades uurida olemasolevaid ja planeeritud uusi biomaterjali kogumeid nende eksposoomi komponentide osas, mis osalevad kõnesoleva epideemia tekkes ja kulus. Projekti üheks olulisemaks ülesandeks on selliste profülaktiliste ja ravimeetodite arendamine, mis pidurdaksid selle epideemia süvenemist, kasutades kõige innovaatilisemaid diagnostilisi, terapeutilisi ja profülaktilisi ning meditsiinitehnoloogilisi võtteid. Üheks olulisemaks projekti ülesandeks on juba olemasoleva biomaterjali kasutamine, sh kogutava informatsiooni rakendamine prospektiivsete uuringute planeerimisel ja läbiviimisel. Keskset rolli omavad siin uuringud lastel, samuti uuringud, mis on seotud selliste muutuste tuvastamisega, mis toimuvad juba embrüonaaleas. Oluliseks eesmärgiks on ka selliste tehnoloogiate arendus, mis võimaldavad hinnata eksposoomi toimet immuunsüsteemile, määrata immuunaktiivseid aineid uuritavate isikute sekreetides ja veres, luua ühistöö tulemusena uusi meetodeid rakukultuuride viljelemiseks tingimustes, mis sarnanevad inimorganismis esinevatele tingimustele. Kõnesolev ühisprojekt kuulub koos 9 analoogse EL projektiga Euroopa Eksposoomi Klastrisse.

 

Loe lähemalt patofüsioloogia osakonna teadustöö kohta.

 

Projekti nimi: Diabeedi andmekogu defineerimine, korrastamine ja analüüs (Eesti Ravimitootjate Liit, LMVBS21033)
Projekti kestus: 01.01.2021–31.12.2022 
Kontakt: professor Vallo Volke  
E-post: vallo.volke@ut.ee

Tegemist on 4-aastase projekti esimese osaga. Projekti lõppeesmärgiks on jõuda olukorrani, kus Tervise Infosüsteemi kogutavad andmed diabeediga ja diabeediriskiga patsientide kohta on asjakohased, täpsed, ajas uuenevad, lihtsalt leitavad ja analüüsitavad.
Selleks:
a. Luuakse TÜ meditsiinivaldkonna juurde püsiv diabeediandmete ja diabeediuuringute töögrupp.
b. TÜ meditsiinivaldkonna juures luuakse 1 riigieelarveväline doktorantuurikoht, mille eesmärgiks on Eesti diabeediandmete korrastamine ja analüüs.
c. Töögrupp haarab projekti täitmisse veel 1-2 teemaga seotud doktorandi ja 1 -3 magistrandi.
d. Töögrupp algatab ise ja osaleb partnerite (Sotsiaalministeerium, TEHIK, Eesti Haigekassa; TAI; Eesti Geenivaramu jne) poolt algatatud diabeediandmeid puudutavates tegevustes ja projektides.

 

Projekti nimi: Diabeetilise retinopaatia riski ja jälgimise personaliseerimine (State Education Development Agency (SEDA), MMVBS21381)
Projekti kestus: 01.05.2021–30.04.2024 
Kontakt: professor Vallo Volke  
E-post: vallo.volke@ut.ee

Diabeetiline reetinakahjustus on arenenud maades kõige olulisem nägemise languse ja kaotuse põhjustaja. Paljudes maades on loodud selle haiguse jaoks skriiningprogrammid, Baltimaades seni skriiningut kasutatud ei ole. Universaalsest skriiningust samm edasi oleks personaalse skriiningustrateegia sisseviimine, mis arvestaks iga inimese individuaalset riski.
Antud projekt ongi suunatud diabeetilise retinopaatia personaalse skriiningu arendamiseks ja katsetamiseks koostöös Balti ja Norra partneritega.

 

Projekti nimi: Organellidest pärinevate ekstratsellulaarsete vesiikulite eristamine teistest nanopartiklitest f-NTA (Particle Metrix QUATT) meetodil (Particle Metrics GbmH, VMVBS21611)
Projekti kestus: 28.10.2021–15.12.2022 
Kontakt: professor Alireza Fazeli
E-post: alireza.fazeli@ut.ee

Osutatava teenuse sisu on ekstratsellulaarsete vesiikulite heterogeensuse määramine kasutades Particle Metrix GmbH poolt toodetud nanopartiklite liikumisanalüüsi ehk NTA (ingl k nanoparticle tracking analysis) seadet kombineerituna organell-spetsiifiliste fluorestrentsvärvainetega.

 

Loe lähemalt mikrobioloogia osakonna teadustöö kohta.

 

Projekti nimi: Euroopa Laste Kliiniliste Uuringute Koostöövõrgustik (c4c) (Euroopa Komisjon Horizon2020, MMVBS18106R)
Projekti kestus: 01.05.2018–30.04.2024
Kontakt: professor Irja Lutsar
E-post: irja.lutsar@ut.ee

Euroopa Laste Kliiniliste Uuringute Koostöövõrgustiku (conect4children, c4c) põhieesmärk on kliiniliste uuringute tugeva, jätkusuutliku ja integreeritud võrgustiku väljatöötamine, rakendamine ja hindamine, et tõhustada, toetada ja optimeerida ravimite väljatöötamist pediaatrias. c4c konsortsiumi eesmärk on luua ja rakendada terviklik platvorm kvaliteetsete kliiniliste uuringute tõhusaks ja kiireks teostamiseks lastel ja noorukitel kõigis ravimite väljatöötamise protsessi etappides.
Samuti on c4c eesmärgiks rakendada innovatiivseid protsesse kõigis kliinilise uuringu etappides uute mudelite genereerimise abil:
1. organisatsioonile: kasutataval infrastruktuuril ei ole praeguses Euroopa kliiniliste uuringute keskkonnas ühtsust, sest olulised erinevused on koostöö taustas (geograafia, eriala, valdkond, kultuur, ühiskond).
2. kliiniliste uuringute protsessidele: kasutada häid tavasid, ajakohaseid ekspertarvamusi ja meetodeid, et tuvastada puudused, millega c4c peab tegelema, et valideerimisuuringute käigus parandatud meetodeid hiljem kasutusele võtta.
Eesti haiglad osalevad võrgustiku elujõulisust tõestavates uuringutes: TREOCAPA ja KD-CAAP (akadeemilised); RSV uuring ja MS uuring (ravimitööstuse poolt korraldatud).

 

Projekti nimi: Eesti SARS-CoV-2 täisgenoomide järjestamine ja analüüs 2022 (Haridus- ja Teadusministeerium, SMVBS22064)
Projekti kestus: 01.01.2022–31.12.2022
Kontakt: professor Irja Lutsar
E-post: irja.lutsar@ut.ee

KoroGeno-EST-2022 eesmärk on sekveneerida ja molekulaar-epidemioloogiliselt analüüsida Eestis kuni 8700 täisgenoomi ajavahemikus 1. jaanuar kuni 31. detsember 2022. Nädala kaupa sekveneeritud tüvede arv sõltub vabariigis valitsevast epidemioloogilisest olukorrast, uuest nakatunute arvust ning vajadusest jälgida kliiniliselt või demograafiliselt olulisi ning huvipakkuvate mutatsioonidega tüvesid. Saadud andmetele tuginedes koostatakse igal nädalal raport Terviseametile (TA) ja ECDC-le. Koostöös TA-ga viiakse saadud andmeid kasutades läbi ka nakkuskollete molekulaar-epidemioloogilist analüüsi. Lisaks sellele leitakse iganädalaselt kliiniliselt huvipakkuvate ning kriitilisi mutatsioone kandvate tüvede osakaalud nii Eesti siseselt ringlevates kui riiki toodud nakatunute hulgas. Saadud tulemustest informeeritakse Eesti COVID-19 epideemia ohjamisega tegelevaid ametkondi, kellele see on oluline sisend COVID-19 epideemia allasurumiseks vabariigis.

 

Projekti nimi: GLP1 retseptori agonisti Liraglutiidi ja NRF2 aktivaator RTA-408 teraapia neurodegeneratiivsete sümptomite leevendamiseks Wolframi sündoomi roti mudelis (Eesti Teadusagentuur, GMVBS20066PS)
Projekti kestus: 01.01.2020–31.12.2023 
Kontakt: kaasprofessor Mario Plaas
E-post: mario.plaas@ut.ee

Wolframi sündroom (WS) on autosomaalne retsessiivne neurodegeneratiivne haigus, mis on põhjustatud mutatsioonidest WFS1 geenis. WS esimesed sümptomid on varajane suhkurtõbi, millele järgneb nägemisnärvi atroofia, kurtus ja neurodegeneratsioon. Hiljuti näitasime, et GLP-1 retseptori agonist liraglutiid vähendab WS rotimudelis pankrease beeta rakkude ER stressi ja põletikku ning hoiab ära Langerhans'i saarekeste degeneratsiooni. Sellest inspireerituna hakati liraglutiidiga ravima ka WS-i patsiente ning esialgsed andmed näitavad selget antidiabeetilist kaitset. Samas puudub täna teave Liraglutiidi WS neuroprotektiivsele toimele. Lisaks oleme avastanud WS võimalikuks teraapiaks uue paljutõotava ravimi RTA-408, mida testitakse 3. faasi kliinilistes uuringutes Friedreich Ataxia patsientidel. Projekti eesmärk on iseloomustada liraglutiidi ja RTA-408 neuroprotektiivseid toimeid WS-i rotimudelis. Uuringus saadud teadmisi kasutatakse WS patsientide raviplaanide koostamisel.

 

Projekti nimi: Wolframi sündroomi vastu ravi ja geeniteraapia arendamine kasutades Wolframi Sündroomi rotimudelit (Eye Hope Foundation, MMVBS21231)
Projekti kestus: 01.01.2021–31.12.2022
Kontakt: kaasprofessor Mario Plaas
E-post: mario.plaas@ut.ee

Projekti käigus uuritakse WFS1 geeni rolli reniin-angiotensiin-aldosteroon radades ning testitakse erinevaid RAAS süsteemi mõjutavaid ravimeid (nagu GLP1/GIP retseptorite agonistid, Valproaat jne) Wolframi sündroomi rotimudelis. Lisaks arendatakse lentiviirus vektoritel põhinevaid geeniteraapia vektoreid, mis ekspresseerivad inimese metsiktüüpi WFS1 valku. Vektoreid testitakse esmalt in-vitro ja kui jõutakse viiakse läbi ka esimesed pilootloomkatsed. 

 

Projekti nimi: Perinataalse paratsetamooliga kokkupuute mõju aju funktsionaalsetele ühendustele ja sotsiaalsele käitumisele täiskasvanueas (Eesti Teadusagentuur, SMVBS21229T)
Projekti kestus: 01.05.2021−31.12.2022
Kontakt: teadur Indrek Heinla
E-post: indrek.heinla@ut.ee

Rasedatel ja väikelastel on esmavaliku palavikualandajaks ja valuvaigistiks paratsetamool. Värsked uuringud näitavad, et lastel, kes tarvitavad varases eas paratsetamooli, on enam aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, autismi, käitumisprobleeme ja madalam IQ. Sellised uuringud ei võimalda aga välja selgitada, kas häireid põhjustab paratsetamool või mõni muu tegur. Samuti pole selge, millised mehhanismid on antud haiguste taga.
See projekt uurib, kuidas muutuvad ajuosade vahelised ühendused ja sotsiaalne käitumine rottidel, kes on varases eas saanud paratsetamooli.
Peamiseks hüpoteesiks on, et paratsetamool vähendab looteeas testosterooni taset ja põhjustab muutusi ajuosade vahelises suhtluses, mis väljenduvad hilisemas elus häiretena sotsiaalses käitumises.
Rottidel mõõdetakse sotsiaalset, ärevuselaadset ja õppimiskäitumist. Lisaks hinnatakse ajosade vahelisi ühendusi fMRI-ga.

#teadus
Pixabay

Uuringu kohaselt tagab kolmas vaktsiinidoos pikema kaitse koroonaviiruse eest

30.09.2022
#teadus #ühiskonnale

Priya Kulkarni kaitseb doktoritööd „Osteoarthritis pathogenesis: an immunological passage through synovium-synovial fluid axis“

27. oktoobril kell 15.00 kaitseb Priya Kulkarni doktoritööd „Osteoarthritis pathogenesis: an immunological passage through synovium-synovial fluid axis“.
29.09.2022
#teadus

Seminar: Dr Līga Zvejniece "Sigma-1 receptor: the intracellular target of neurodegenerative drugs"

You are welcome to the guest seminar by Dr Līga Zvejniece (Dr. med, PhD, leading researcher, Laboratory of Pharmaceutical Pharmacology, Latvian Institute of Organic Synthesis, Riga, Latvia). 
23.09.2022