Anatoomia osakond

 

Anatoomia kui keskne arstiteaduslik eriala on alati olnud üheks Tartu Ülikoolis õpetatavaks aineks. Nii on see olnud alates ülikooli asutamisest 1632.aastal kuni tänapäevani välja. Ülikooli taasavamise järgselt 1802.aastal kulus kolm aastat kuni valmis arstiteaduskonna esimene õppehoone, mis oli spetsiaalselt ehitatud anatoomia õpetamiseks. Seda 1805. aastal kasutusele võetud hoonet tunneme tänapäeval Vana-Anatoomikumina. Pea kahesajaks aastaks jäi Vana-Anatoomikum kohaks, kus toimus anatoomia õppe- ja teadustöö. Kaasaegsed tingimused anatoomia õpetamiseks tekkisid 1999. aastal, kui valmis Biomeedikum, kuhu koondusid arstiteaduskonna prekliiniliste erialad. 2016. aastast kuulub anatoomia osakond bio- ja siirdemeditsiini instituudi koosseisu ja koosneb inimese anatoomia õppetoolist ning histoloogia ja embrüoloogia õppetoolist. 

 

Kõneisikud

  • Anatoomia osakonna juhataja, histoloogia ja embrüoloogia õppetooli hoidja professor Andres Arend.
  • Anatoomia õppetooli hoidja kaasprofessor Kersti Kokk.

 

Osalemine Eesti ja rahvusvahelistes komiteedes, otsustuskogudes ja teadusorganisatsioonides

Enamik anatoomia osakonna õppejõududest on nii Eesti Morfoloogia Seltsi kui Soome anatoomiaseltsi Anatomici Fenniae liikmed. Anatoomia osakond osaleb iga-aastastel Anatomici Fenniae konverentsidel ja koostöös Läti ning Leedu anatoomiaseltsidega korraldatavatel konverentsidel Baltic Morphology.

Täpsem info on leitav osakonna töötajate CV-des Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS.

Teadustöö

Publikatsioonid

Õppetöö ja juhendamine

Doktoritööd

Kehaannetus

Meditsiinikollektsioonid

Eesti Morfoloogia Selts

Inimesed

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.

Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire

Tartu Ülikool uuring näitas, et ühest geeniveast põhjustatud mehepoolne viljatus on arvatust palju sagedasem.

Mehe viljatus tekib arvatust sagedamini ühe geeni veast

Man standing

Ahto Salumets kaitseb doktoritööd „Bioinformatics analysis of various aspects in immunology“