Tartu Ülikooli teadlaste loodud vaktsiin ohtliku troopikahaiguse vastu sai kasutusloa

Eelmisel nädalal andis USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kasutusloa maailma esimesele chikungunya viiruse vastasele vaktsiinile Ixchiq. Vaktsiinikandidaat on kavandatud ja valmistatud Tartu Ülikoolis. Inimestel tehtud kliinilised katsed korraldas biotehnoloogiaettevõte Valneva Austria Gmbh.

Chikungunya viirus on levinud troopilistes piirkondades, kus seda levitavad inimestele Aedes’e perekonna sääsed. Chikungunya’t iseloomustavad kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalu, lööve, vahel ka kõhulahtisus. See viirushaigus on muutunud üleilmseks terviseohuks. Viimase 15 aasta jooksul on teatatud vähemalt viiest miljonist chikungunya viiruse nakkusjuhtumist. Nakatumise suurim risk on Aafrika, Kagu-Aasia ja Ameerika troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus viirust kandvad sääsed on levinud. Ent chikungunya on levinud ka uutesse geograafilistesse piirkondadesse, suurendades viiruse põhjustatud haiguse globaalset levimust. Haiguse jaoks seni spetsiifilised ravimid puuduvad.

Tartu Ülikoolis vaktsiinikandidaadi valmistamisega tegelenud töörühma juhi professor Andres Meritsa sõnul on vaktsiin kokku pandud tehnoloogiainstituudi ruumi 435 töölaual. Merits valmistas sünteetilise koopia chikungunya viiruse genoomist, mida tollased TÜ viroloogid Aleksei ja Valeria Lulla sellesse mutatsioone sisse viies nõrgestasid. Esimest korda tehti viirus 2011. aasta jaanuaris, seda analüüsiti ja seejärel tehti koos Rootsi, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja teiste riikide teadlastega eelkliinilised katsed. „Tegemist on suure saavutusega – tõenäoliselt esimesega Eesti teaduses –, kus meie kavandatud ja tehtud vaktsiin reaalselt inimeste kasutusse jõuab,“ ütles Merits.

FDA loa saamine on ravimiarenduse kõige tähtsam etapp, mis avab võimaluse kasutada vaktsiini USA-s. Teistes piirkondades annavad sellele kasutusloa teised ravimiametid, näiteks Euroopas Euroopa Ravimiamet. Tavaliselt annab FDA loa esimesena, teised mõni aeg hiljem.

Loataotlus anti sisse 2023. aasta veebruaris, seega väljastati kasutusluba küllalt kiiresti. Loa andmisele järgneb range järelkontroll, et veel põhjalikumalt hinnata vaktsiini efektiivsust ja selle kasutamisel esinevaid kõrvalmõjusid. Meritsa sõnul on vaktsiini suurim turg tõenäoliselt Brasiilia ja teised Lõuna-Ameerika riigid, samuti Kagu-Aasia, kus viiruselevik on suur probleem. USA-s on vaktsiin mõeldud ennekõike ohupiirkondadesse reisida soovijatele.