Vilistlaste ajaveeb | Kuidas luua tervist säästev kodukontor?

Miks mõeldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niivõrd vähe sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises mänginud (kodune)töökeskkond. Juba väikesed muudatused töökeskkonnas võivad elukvaliteeti tublisti parandada.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane, töötervishoiu erialal residentuuri lõpetanud Kadri Kellamäe kirjutas Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis, et paljuski on inimeste tervisemured seotud just tööst tingitud probleemidega: vale valgustus, kehv sisekliima, liiga suur koormus, vale tööasend, traumade oht, sobimatud tööajad, halvad suhted kolleegidega jne,“ loetles ta.

Kaugtöötajal tuleks mõelda läbi, kuidas tagada kodukontoris sama tõhus ja mugav töökeskkond kui päris kontoris. Kellamäe toob igast ohutegurite grupist mõned näited sellest, kuidas töökeskkonda paremaks muuta ja kodukontoris tekkivaid ohte vähendada.

Füüsikalised ohutegurid

Töötamiseks võiks olla eraldi tuba. Kindlasti ei saa õiget töötunnet sisse magamistoas, ka elutoas võib olla palju häirivaid tegureid. Kui eraldi tuba ei ole, võiks sobivasse toanurka sisse seada kas või ajutise töökoha.

Töölaual võiks olla võimalikult vähe asju. Esiteks ei leia sa täis kuhjatud laualt vajalikke dokumente ja töövahendeid kiiresti üles, aga teiseks ei mahu käed korralikult lauale ära. Küünarvarred peaksid toetuma lauale, et saaksid hoida õiget rühti. Käeulatusse pane valmis stressipall, jalgade alla säti kõrgendus. Mina ostsin endale kodus töötamiseks tänuväärse vertikaalhiire, mis on aidanud vähendada koormust randmele ka hiirepadja puudumisel.

Tooli valikul pea esmalt silmas, et see toetaks lülisamba nimmeosa. Iste ei tohiks olla liiga pehme ega liiga kõva, kuna see võib põhjustada keha vajumist ühele või teisele küljele. Tooli kõrgust peaks olema võimalik reguleerida. Hea tööasend on selline, et ekraan on silmade kõrgusel, õlad vabas asendis, käed keha lähedal ja selg hästi toetatud. Kui head tooli ei ole võimalik hankida, võid sättida toolile nimmepiirkonda padja või kokkuvolditud teki.

Nutitelefoni kasutades hoia seda silmade kõrgusel. Pea ettekallutamine ja alla vaatamine soodustab kaela lihaspingete teket ja nutikaela kujunemist. Peale selle ei soovita ma kasutada nutitelefoni liikuvas sõidukis, kuna see põhjustab silmadele lisapinget. Ekraani vaatamist tuleks vältida tunnike enne magamajäämist – see vähendab taas silmade pinget ja soodustab head und.

Valgustite puhul pea silmas, et töölaual tuleks tagada ühtlane valgus. Kõige parem oleks muidugi aknast paistev päevavalgus, kuid järgmine samm on valida õiged üldvalgustid. Kohtvalgusti on põhimõtteliselt viimane võimalus, kuna see võib põhjustada valguse erineva jaotumise tööpinnal ja omakorda väsitada silmi.

Arvuti kuvari ette võiks panna ekraanifiltri või kui seda pole, siis kanda prille, mis blokeerivad sinist valgust. Arvutitööprillid vähendavad silmade pinget ja seega nägemise halvemise ohtu. Kui kasutad töötamiseks sülearvutit, soovitan hankida sellele spetsiaalse aluse, mille kõrgust saab reguleerida. Niisugune alus aitab jällegi hoida head rühti ja säästa silmi.

Kõrvaklapid on tänuväärsed vahendid, mis võivad aidata lihtsamini keskenduda ja koosolekuvestlusi pidada.

Mugavalt sooja toa, piisava valgustuse ja sobivate töövahendite tagamine võib küll põhjustada lisakulutusi, kuid kui oled selle nimel vaeva näinud, on töö kodukontoris tulemuslikum. Praegune olukord näitab, et kodus töötamine on paljudele tuleviku reaalsus.

Keemilised ohutegurid

Kontorites ja muudes tööruumides kasutatavad puhastusvahendid, tolm ja ka tööriided võivad vahel põhjustada allergiat ning hingamisteede ärritust. Paljudel kontoritöötajatel teeb mõni puhastuskemikaal elu ebamugavaks. Kodus on sul võimalus valida omale sobivad puhastustarbed. Samamoodi võid kodus vabamalt kanda riideid, mis ei põhjusta nahaärritust. Selle poolest on kodukontor eelisseisundis.

Bioloogilised ohutegurid

Kodus on viiruste oht loomulikult väiksem. Siinkohal ei ole jutt üksnes koroonaviirusest, vaid kõikidest hooajalistest viirustest – näiteks kõhuviirused leiavad kontorites tavaliselt palju ohvreid.

Füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid

Hea moodus kodust tööolustikku parandada on kohandada töö- ja puhkeaega nii, et see vastaks sinu vajadustele. Enamasti on ka kodukontoris võimalik teha aeg-ajalt pikemaid pause võimlemiseks ja sirutamiseks. Püüa leida kindel rutiin, mis toetab sinu tervislikku seisundit. Hiljem kontoritööle naastes saad seda ka seal rakendada ja kolleegidelegi soovitada. Kindlasti on võimalik oma päevakavas veidi paindlikum olla.

Võib-olla on kontoris mõni kolleeg, kes põhjustab sinus ärevust. Kodus sedalaadi segajaid pole. See, et saad koosolekutel osaleda veebi teel ja enda jaoks turvalises keskkonnas, võib üle aidata suhtlusärevusest. Nii mõnegi inimese võib aga eraldatus endast välja viia. Rahu säilitamiseks võib olla kasulik lugeda töövälisel ajal raamatuid, rääkida rohkem pereliikmetega ja tegeleda enese tundmaõppimisega.

Kui sul on koduloomi, kasuta neid stressimaandajatena. Sellist luksust kontoris vaevalt võimaldatakse (ehkki usun, et tulevikus rakendatakse sedagi üha enam).