TÜ teadlaste osalusel töötati välja uudsed liigese proteesimaterjalide prototüübid

Normal 0 21 false false false EN-GB ZH-TW X-NONE /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Calibri",sans-serif; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-ansi-language:EN-GB; mso-fareast-language:ZH-TW;}

Tartu Ülikooli arstiteadlased osalesid rahvusvahelise ortopeede ühendava HypOrth konsortsiumi töös, mille tulemusena arendati välja uudsed ortopeediliste liigeseasendusproteeside materjalid. Need vähendavad patsientidel tulevikus operatsioonijärgset infektsiooniriski ja implantaadi irdumise tõenäosust.

TÜ kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, ortopeedia professor Aare Märtson selgitas, et Tartu Ülikooli teadlased vastutasid viis aastat kestnud projektis analüüsimaterjali kogumise ja andmebaasi loomise eest. “Tegime koostööd Saksamaal asuva Magdeburgi Ülikooli kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinikumi arstidega. Koostöös koguti kliinilised proovid ja operatsioonimaterjalid rohkem kui 400lt patsiendilt, kellele paigaldati puusa- või põlveliigest asendav protees. Samuti viisime läbi kõikide uuringus osalenud patsientide geeniuuringud,” rääkis Märtson.

TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna juhataja, patofüsioloogia professor  Sulev Kõks selgitas, et geeniuuringute tulemusena tuvastasid ülikooli teadlased geenid ja geneetilised variandid, millel on oluline tähendus implantaadi irdumise tekkes. “Näitasime, et patsientidel, kes kannavad teatud geenivariante, on teatud tüüpi implantaadi püsimise eluiga rohkem kui kaks korda väiksem. Selline teadmine aitab kaasa personaliseeritud arstiabile liigeste proteesimisel. Tulevikus on võimalik tuvastada biomarkerid, mis prognoosiksid liigesproteesidega seotud tüsistusi ja aitaksid arstil välja valida patsiendile sobivaima proteesi,” sõnas Kõks.

Juuni lõpus toimus Saksamaal, Magdeburgis HypOrth konsortsiumi lõppkohtumine. Konsortsiumi töös osales kaheksa partnerit kuuest riigist: lisaks kliinilistele partneritele Saksamaalt ja Eestist olid projekti kaasatud Taani, Poola, Ungari, Šveitsi ja Hispaania teadlased. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast osalesid projektis kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna töötajad.

Lisainfot leiab HypOrthi projekti kodulehelt.

Lisainfo:
Aare Märtson, TÜ kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, 731 8280, aare.martson@ut.ee
Suleb Kõks, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna juhataja, 737 4371, sulev.koks@ut.ee