Tõenduspõhine info COVID-19 kohta | Asümptomaatiline COVID

Kui paljudel inimestel pole pärast SARS-CoV-2 nakatumist mingeid sümptomeid ja mis on nende roll COVID-19 levitamisel? Need on olnud pandeemia algusest peale olulised võtmeküsimused. Urmas Siigur kliinilise meditsiini instituudist võttis ajakirjas Nature kirjutatud teadmised kokku meditsiiniteaduste valdkonna lehel "Tõenduspõhine info COVID-19 kohta".

Ühes varajases uuringus kruiisilaeval leiti, et asümptomaatiliste nakkuste määr võib ulatuda 81%-ni. Oktoobris publitseeritud metanalüüs, mis hõlmas 13 uuringut kokku 21 708 inimesega, leidis asümptomaatiliste nakkuste sageduseks 17%. Asümptomaatiliseks klassifitseeriti inimesed, kellel kogu jälgimisperioodi jooksul ei ilmnenud ühtegi peamist COVID-19 sümptomit, ja kaasati vaid uuringud, milles osalejaid oli jälgitud vähemalt seitse päeva peale COVIDi nakkuse diagnoosi. Samas analüüsis leiti, et nakkuse levitamise suhteline risk oli asümptomaatiliste isikute puhul 42% väiksem, kui sümptomaatilistel.

Cevik avaldas koos kaasautoritega süsteemse ülevaate ja metaanalüüsi 79-st uuringust SARS-CoV-2 viirusdünaamika ja ülekanduvuse kohta. Mõned uuringud näitasid, et sümptomiteta inimestel oli algne viiruskoormus ninaneelu proovis sama suur, kui sümptomitega patsientidel, kuid asümptomaatilised inimesed näisid viirusest kiiremini puhastavat ja olid seeläbi nakkusohtlikud lühemat aega.

Vaatamata sellele peavad asümptomaatilised inimesed jätkama viiruse levikut vähendavate meetmete kasutamist, nagu sotsiaalne distantseerumine, käte hügieen ja maski kandmine.