Teaduspreemia: Wolframi sündroomiga patsiendid võivad tulevikus aega juurde võita

Teadustöö teemal „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ tõi inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Töörühma kuuluvad siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ja inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips.

Professor Vasara juhtimisel on nad viimase nelja aasta jooksul avaldanud hulga teadusuuringute tulemusi, mille võib kokku võtta kolme omavahel seotud alateemasse: IgLON valkude perekond ja neuropsühhiaatrilised häired, volframiin 1 puudulikkusega rott kui loommudel diabeedi ja neurodegeneratsiooni uurimiseks ning skisofreeniaspektri häire bioloogilised markerid. Neil teemadel on avaldatud 11 teadusartiklit ja kaitstud kuus doktoritööd.

Töörühm on selgitanud neuropsühhiaatriliste haiguste tekkemehhanisme, mõõtnud antipsühhootilise ravi mõju põletiku ja ainevahetuse markeritele, analüüsinud, kas diabeediravimitega on võimalik ära hoida skisofreeniahaigetel tekkivat metaboolset sündroomi, ning liikunud märkimisväärselt edasi raske geneetilise harvikhaiguse Wolframi sündroomi mehhanismide mõistmise ja võimaliku ravi väljatöötamise poole.

Siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, kes oli Wolframi sündroomi uurimisprojekti vastutav täitja, ütleb ajakirjale UT, et selle töö tulemusel võivad Wolframi sündroomiga patsiendid tulevikus aega juurde võita. Praegu on nende keskmine eluiga umbes 35–40 aastat. Plaas tõdeb, et ravi võib aidata haigust pidurdada, kuid ei tee kedagi päris terveks. Seega on vaja edasi töötada ja leida raviviis, mis pööraks haiguse kulgu. Töö selle nimel käib.

Uurimistöö tegemiseks tekitas meeskond esmalt rotil transgeensuse, st roti genoomi viidi võõr-DNA – katsetega alustamise ajal olid maailmas olemas vaid üksikud transgeensed rotid. Seejärel diagnoosis meeskond rotil peaaegu kõik Wolframi sündroomile iseloomulikud patoloogiad, sh diabeedi väljaarenemise ning optilise närvi ja ajutüve atroofia. Samal ajal tulid professor Vallo Volke ja professor Eero Vasara töörühmast andmed, et diabeedi raviks kasutatav tuntud toimeaine liraglutiid võib avaldada mõju Wolframi sündroomi diabeetsele fenotüübile.

Loe edasi ajakirjast UT...