Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja SARS-CoV-2 antikehade määramise testi

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased analüüsisid koroonaviirushaigust põdevate inimeste vereplasma proove, mis olid pärit Tartu Ülikooli Kliinikumist. Eetikakomitee loal tehtud uuringus said nad kinnitust, et nende väljatöötatud SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod toimib.

COVID-19-ga nakatunud inimese organismis tekivad 14–28 päevaga antikehad. Testides inimest nende antikehade suhtes, saab kinnitada tema varasema nakatumise ja teha kindlaks, kas tal on tekkinud koroonaviiruse vastu immuunsus.

SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod töötati välja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja, molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni juhtimisel. Tema sõnul on uus meetod lihtne ja kiire ning sobiks sadade COVID-19 proovide analüüsimiseks päevas.

Antikehade määramiseks kasutati meetodit LIPS, mille eelis on see, et mõõdetakse antikeha seondumist SARS-CoV-2 valkudega looduslikult lähedasel kujul. Petersoni sõnul oleks LIPS sobilik antikehade hindamiseks riskirühmade, näiteks meditsiinitöötajate ning hooldekodude elanike ja personali vereplasmas.

„Selle meetodiga toimiv antikehatest on esimene pääsuke Tartu Ülikoolist,“ ütles Peterson „Mõistagi on meil praegu proove liiga vähe ja parema pildi saamiseks on vaja analüüsida saja-paarisaja COVID-19 läbi põdenud inimese vereplasmat. See on töö, mis seisab lähitulevikus koostöös partneritega ees, ning mõistagi on uuteks vereanalüüsideks vaja ka eetikakomitee lubasid,“ selgitas ta.

Peterson loodab, et varsti muutuvad ka teised antikehatestid kättesaadavaks ja neid on võimalik omavahel võrrelda. Praegu on turul ka kiirteste, mille täpsuse kohta on veel vähe andmeid.

Meetodit aitasid välja töötada Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna laborirühm, kuhu kuulusid Liis Haljasmägi, Anu Remm, Hanna Sein ja Kai Kisand. Professor Peterson edastas tänusõnad ka Anu Tammele Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Andres Männikule ja Mart Ustavile ettevõttest Icosagen. „Ilma kõigi abita poleks me seda meetodit nii kiiresti toimima saanud,“ kiitis Peterson.

Loe ka Postimehe artiklit "Krevetilt näpatud helendus aitab koroonat tuvastada".
Vaata professor Pärt Petersoni intervjuud "Aktuaalsele kaamerale" ja "Seitsmestele uudistele".

Lisateave:
Pärt Peterson
Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor
737 4202
part.peterson@ut.ee