Suurlinnad kasvatavad drastiliselt immuunvahendatud haiguste sagedust

Immuunvahendatud haiguste levik on kiiresti kasvanud ning tegemist on tõsise sotsiaal-majandusliku probleemiga kogu maailmas. Epideemia põhjuseid pole siiani teada, kuid kindlasti on väliskeskkonna teguritel nendes keskne roll, kirjutab ERR Novaator Tartu Ülikooli teadlaste rahvusvahelisest teadusprojektist, kus uuritakse inimese immuunvahendatud haiguste väliskeskkonna tegureid ja immuunsüsteemi reaktsioone sellele.

Immuunvahendatud haigusteks nimetatakse seisundeid, mis tulenevad organismi immuunsüsteemi ebanormaalsest tegevusest. Immuunsüsteem võib üle reageerida või hakkab hoopis meie keha rakke ründama. Autoimmuunhaigused on immuunvahendatud haiguste üks oluline rühm. Ühtlasi kuuluvad immuunvahendatud haiguste hulka allergiad, mis on immuunsüsteemi ülitundlikkuse häire.

Immuunvahendatud haiguste levik on kordades viimaste aastate jooksul kasvanud. Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo rääkis, et näiteks tsöliaakiat ehk gluteenitalumatust diagnoositi 50–60 aastat tagasi haruharva, kuid praegu on see kuni ühel protsendil Euroopa elanikkonnast. "Üks asi on muidugi see, et meie diagnostika vahendid on paremaks läinud – on immunoloogiline sõeluuring, mis aitab neid varjatud juhte välja tuua, aga teisest küljest on see täiesti selge kinnitus sellest, et haigus on sagenenud, " lausus Uibo. Samuti ei saa kõrvale jätta mõju majandusele, sest üha sagenevad immuunvahendatud haigused on suur kulu riigi rahakotile.

Raivo Uibo sõnul ei teata täpselt, miks immuunvahendatud haigused on sagenenud. Üks mõjur on geneetiline taust, mis aga ei muutu sedavõrd kiiresti. Uibo sõnul võivad mõjutada immuunvahendatud haiguste sagenemist just väliskeskkonna faktorid. Mikroobid, millega me oleme aastatuhandeid kokku puutunud – nendega oleme olnud kogu aeg tihedas seoses, kuid nüüd on hakanud olukord muutuma.

Loe edasi ERR Novaatorist...

Tartu Ülikooli teadlaste teadusprojekt on osa suuremast HEDIMED projektist, kus on jõud ühendanud 22 akadeemilist ja tööstuspartnerit. Keskset rolli omavad siin uuringud lastel ja uuringud, mis on seotud muutuste tuvastamisega juba embrüonaaleas. Tartu ülikooli ja TÜ Kliinikumi teadlased said kokku Euroopa Komisjonilt üle 800 000 euro teema uurimiseks aastateks 2020–2024.