Sama geenivariant põhjustab nii südame rütmihäireid kui korduvat loodete hukku

Tartu Ülikooli, SA TÜK Naistekliiniku ja USA Vanderbilt ülikooli teadlaste koostöös valminud teadustöös selgus, et südame kaasasündinud rütmihäireid ja üsasiseseid lootehukke võib põhjustada sama geeniviga. Tegemist on üllatusliku ja olulise leiuga, mis võib muuta teadmata põhjusega korduvate raseduse katkemiste kliinilist käsitlust.

Ligikaudu kaks 100-st paarist on kogenud raseduse katkemist enam kui kahel korral. Uuringud on tõestanud, et enamikel juhtudest põhjustab loote hukkumist kromosoomirike või raske väärarend, mille tekkimine on lihtsalt õnnetu juhus. Aga pooltel juhtudel jääb korduvate katkemiste põhjus selgitamata. Tänu geenitehnoloogia kiirele arengule on võimalik uurida üha põhjalikumalt ka üksikuid geene ning üha sagedamini suudetakse lahendada ka seni ebaselgeks jäänud juhtumeid.

Uuringu „Recurrent pregnancy loss and concealed long QT syndrome“ eesmärgiks oli tuvastada korduva raseduse katkemise geneetiline põhjus Eesti perekonnas, kus oli ebaselge põhjusega raseduse katkemisi koguni üheksal korral ning neist mitmed raseduse teisel trimestril, neljandal-viiendal raseduskuul. Õnneks on peres ka mitu tervena sündinud last. Võimaliku geneetiliste põhjuse väljaselgitamiseks määrasime vanemate ja üsasiseselt hukkunud loodete kõigi valke kodeerivate geenide DNA järjestuse.

Selgus, et ema DNAs on haigusseoseline muutus geenis nimega KCNQ1, mida on varasemalt kirjeldatud seoses südame rütmihäiretega. "Vigane" KCNQ1 geen põhjustab häire valgus, mis reguleerib kaaliumi ioonide transporti ja kontsentratsiooni rakkudes, s.h. südamelihases ja emakas. Juba pikemat aega on teada vigase kaaliumkanali mõju südame tööle – sagedased südame rütmihäired („süda jätab lööke vahele“) ja minestamine. KCNQ1 geeniviga võib anda haigussümptomeid juba esimesel eluaastal, aga osadel patsientidel alles keskeas. Mõnedel juhtudel võib olla selle geneetilise vea esmaseks avaldumiseks südame seiskumine ja äkksurm.

Uuringu ühe autori Laura Kasaki sõnul on KCNQ1 geeni haigusseoseliste muutuste kandjate tuvastamine ja tervise jälgimine meditsiinis väljakutse. “Ühel kolmest vigase geeni kandjatest ei ole varakult märgatavaid südame rütmihäirete sümptomeid. Geneetiline leid võimaldab suunatumalt jälgida haigusseoselist geenivarianti kandvate pereliikmete tervist ning vajadusel rakendada ravi," selgitas Kasak.

Uuringu autorite ja teiste teadlaste uurimistöö tulemused viitavad, et vigase geeni mõju võib avalduda juba üsasisesel perioodil – loote südametöö on kiire ning kaaliumi vähesus südamelihases võibki viia südameseiskuseni. Mitu uuritud patsiendi üsasiseselt hukkunud loodet olid pärinud emalt haigusseoselise geenivariandi. Lisaks südamelihasele võib vigase kaaliumikanali töö põhjustada emaka arterite kitsenemist, pärssides emaka ja platsenta vahelist verevoolu. Sellele viitasid ka raseduse katkemise järgselt teostatud platsenta materjali histoloogilised uuringud, kus kirjeldati platsenta küpsemise ja vereringehäireid. Sarnast muutust KCNQ1 geenis nagu leidsime uuritud juhul, on seni kirjeldatud vaid ühel südame rütmihäirete diagnoosiga patsiendil maailmas.


Tutvu uuringuga SIIN.

Lisateave:
Laura Kasak
Tartu Ülikooli inimese geneetika teadur

laura.kasak@ut.ee  
     

Sandra Sommer