Professor Zilmer lihavõttepühade eel: miks ja kui palju süüa muna?

Nädala lõpus on lihavõttepühad, mil süüakse tavalisest rohkem mune. Ent mune tasub süüa ka muul ajal. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professori ja meditsiinidoktori Mihkel Zilmeri sõnul on muna tipptoiduaine, mis võiks oma väga mitmekesise ja ainevahetusele toimivas hulgas sisalduvate toitainete rikkuse tõttu leida tee toidulauale kolm-neli korda nädalas.

Lihavõttepühade ajal juhtub, et inimesed söövad mitu muna päevas. Organismi jaoks ei näe professor Zilmer selles mõningases liialduses midagi halba. „Kui inimene sööb pühade ajal paaril järjestikusel päeval kaks kuni kolm muna päevas, siis ei ole vaja muretseda – lühiajalised söömisnihked ei jäta organismile mingit jälge. Meie ainevahetus on nii võimas, et see korrigeerib kõik,“ täpsustab Zilmer.

Zilmeri sõnul on ühe muna söömine kolm-neli korda nädalas igati mõistlik. „Muna kuulub inimese ainevahetust hästi toetavate toiduainete absoluutsesse tippu ning on inimkehale väga kasulik. Mida rohkem on antud toiduaines ainevahetusele toimivas hulgas toitaineid ning mida mitmekesisem on nende valik, seda kasulikum antud toiduaine on. Muna on üks nendest väga väärtuslikest toiduainetest, milles leidub suur hulk erinevaid toitaineid ja seda meie ainevahetusele toimivates kogustes,“ selgitas Zilmer.

Lühidalt väärtuslikust

Ühest kanamunast saame hulganisti erinevaid toitaineid, mis on vajalikud igas elueas. Muna katab näiteks märkimisväärse osa päevasest valguvajadusest. „Munavalgus on palju aminohappeid, mida inimkeha vajab, ent mida ta ise ei tooda. Munavalgud on parima bioväärtusega valgud, sest nende aminohapete vahekorrad on meie kehavalkudele kõige sobivamad,“ tõdes professor.

„Muna katab märkimisväärse osa päevasest vitamiinide A, D₃, E, H, K₂ ja B-grupi vitamiinide vajadusest. Arvestades meie piirkonnale omast D₃-vitamiini vaegust, on muna söömine lausa teretulnud. Aga veel, vitamiinide D₃ ja K₂ ühises koostöös suunatakse kaltsium just luudesse, mis vähendab kaltsiumi võimalikku kasutamist aterosklerootiliste naastute tekkeks,“ kirjeldas toitumisteadlane.

„Vitamiin E munas olev vorm takistab LDL kolesterooli oksüdeerimist, vähendades sel viisil südame- ja veresoonkonnahaiguste riski,“ jätkas Zilmer. „Munas olev biotiin ehk vitamiin H koos vitamiin B₁₂-ga on olulised paljudes rollides, aga näiteks ka närvikiudude kvaliteetse müeliinse kattekihi tekkes. Häid närve läheb nüüdisaja elus-olus oi kuidas vaja,“ muheleb professor.

Aneemia korral tasub meeles pidada, et munas on kenasti ainevahetusele toimivas hulgas ja kättesaadavas vormis rauda. Lisaks on munas suur hulk erinevaid fosfolipiide, sh ka letsitiini. „Letsitiini vajab inimkeha rakkude ülesehitamiseks, normaalseks ainevahetuseks ja sapi koostise stabiliseerimiseks. Munas on toimivas hulgas tsinki, millel on sadu ülesandeid, ka joodi, mis kiirendab ainevahetust ning seleeni, millel on ülitähtis roll meie antioksüdantsete ehk organismi kaitsvate ensüümide ehituses. Seda rida võiks veel ja veel jätkata,“ tõdes Zilmer.

Zilmeri sõnul on muna aga lausa segatoit, sest munakollases on palju taimseid pigmente, mida on vaja nägemise normaalseks toimimiseks. „Arvestades, millist koormust peavad silmad nüüdisajal taluma –nutid, läpakad, telekad, GPS-seadmed jne – on muna ka selles plaanis igati lugupeetav.“

Kas karta kolesterooli?

„Ei, selgitagem. Kui süüa üks muna päevas, jõuab verre vaid umbes neljandik inimese päevasest vajatavast toidukolesteroolist. See on väga soodne panus. Nimelt, päevas vajatava kolesterooli koguhulga tootmiseks kulutab organism väga palju energiat ning samasugust biomaterjali, mida ta vajab organismi sattuvate kehavõõraste ühendite, sh ka raviainete kahjutuks tegemiseks. Kui toidust saame normaalse koguse kolesterooli, siis ei kuluta meie organism selle koguse tootmiseks biomaterjali ega energiat, st organismi efektiivsus muudes hädavajalikes toimingutes on efektiivsem. Seega: üks muna päevas ja kolm-neli korda nädalas ei tekita ka siin probleeme,“ ütles Zilmer.

Kas eelistada keedu- või praemuna? „Muna keetmine ega praadimine ei vähenda selle väärtust, ent meeles tuleks pidada, et kestval kasutamisel on keedetud toiduained praetud toiduainetest alati veidi tervislikumad. Praemunaga läheb lihavõttepühade puhul munade koksimine ainult raskeks,“ naeris professor.