Professor Peterson: Immuunrakkude aktiveerimine on vähkkasvajate ravis erakordselt tõhus

29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva. Sel puhul on põhjust vaadata, kuidas on teadlaste jõupingutused immuunsüsteemi aktiveerimisel viinud uute kasvajaravimiteni, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson portaalis ERR Novaator.

Immuunsüsteemi mõjutavad ravimid on viimaste aastate jooksul muutnud vähkkasvajate ravi sedavõrd, et neid on hakatud nägema kui võimalikku lahendust selle raske haiguse lõplikuks seljatamiseks.

Nii avaldas eelmise aasta lõpul Nobeli preemia laureaat Tasuku Honjo visiooni, et aastaks 2050 on enamik vähivorme ravitavad immunoloogiliste ravimite abil. Vahel nimetatakse neid ka terapeutilisteks antikehadeks või ka lihtsalt bioloogiliseks raviks. Sellise ravi arendamise eest pälvisid eelmise aasta Nobeli meditsiinipreemia kaks selle valdkonna suurteadlast, eelmainitud Tasuku Honjo Kyoto Ülikoolist ja tema kolleeg Jim Allisonile Texase Ülikoolist.

Immuunrakke, peamiselt T-rakke aktiveerivad terapeutilised antikehad on toiminud erakordselt hästi nahakasvaja melanoomi korral. Nad aktiveerivad patsiendi immuunsüsteemi mõjutades T-rakkude pinnal olevaid spetsiifilisi lüliteid – valguretseptoreid, mis tavaliselt toimivad kui immuunsüsteemi aeglustajad. Pannes kinni T-rakkude pinnal olevad immuunsüsteemi tööd aeglustavad lülitid, tõmbavad nad käima immuunreaktsiooni, mille tagajärjel vähihaige immuunsüsteem justkui ärkab unest ja asub ründama vähirakke.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.