Plaanis on täpsustada valdkonna doktoritööde kaitsmisele lubamise nõuded

Sel nädalal toimund TÜ meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe arutelukoosolekul diskuteeriti doktoriõppe korralduse ja parendamise ning väitekirjade nõuete teemadel.

Kokkusaamine oli ajendatud selle aasta veebruaris Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsustest, mis andis valdkonna kõigile neljale doktoriõppekavale (arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused) positiivse hinnangu järgmiseks seitsmeks aastaks.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaani Külli Kingo sõnul hindasid rahvusvahelised eksperdid valdkonna erialasid kõrgelt: “Raport tõi õppekavade tugevustena välja, et valdkonna mitmete kõrgetasemeliste uurimisgruppide töö on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Samuti hinnati suurepäraseks meie teadustöö tingimusi. Kiideti, et valdkonna õppe- ja teadustöötajad on kõrgelt kvalifitseeritud ning doktorandid on kõrgelt motiveeritud ja oma teadustöö teemadele pühendunud.”

Raporti eesmärk on anda ka soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Näiteks nenditi, et ebapiisavad doktoranditoetused on üks suure väljalangevuse ning õpingute pikenemise põhjus. Et parendusettepanekud võimalikult parimal moel ellu viia toimus valdkonna doktoriõppe arutelukoosolek. Külas käis Uppsala ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan Anders Backlund, kes andis ülevaate Uppsala ülikooli doktoriõppe korraldusest ning jagas kogemust ülikooli doktoriõppe arendamisel.

Koosolekul arutleti vajaduse üle täpsustada väitekirja kaitsmisele lubamise eeltingimusi. Arstiteaduse doktoriõppe programmijuhi Aavo Langi sõnul on olnud juhtumeid, kus doktorandid soovivad kaitsta väitekirja publikatsioonide alusel, olles vaid ühe artikli esimeseks autoriks. “Selline praktika ei taga aga alati rahvusvahelist standardit arstiteadusliku doktorikraadi saamiseks,” selgitas Lang. Arutelu tulemusel otsustati täiendada valdkonna nõukogu kodukorra lisa, mis käsitleb doktoritööde menetlemist. Plaanis on lisada täpsustav punkti väitekirja aluseks olevate publikatsioonide kohta.

Samuti diskuteeriti võimaluste üle doktoritöö valmimise kiirendamiseks. Teema komplekssuse tõttu vajab see kindlasti jätkuvaid arutelusid. Leiti, et valdkonnas puudub hetkel otsene vajadus fikseerida doktorantide piirarvu ühe juhendaja kohta. Anders Backlund tõi välja, et erinevalt Tartu Ülikoolist pikendatakse Uppsala Ülikoolis doktoriõpingute aega vastavalt sellele, kui palju teeb doktorant lisatööd. Uppsala ülikoolis tähendavad doktoriõpingud 48 kuud täiskoormusega tööd, mis kulub uuringutele ja publitseerimisele. Kui aga doktorant teeb lisaks doktoriõpingutele veel tööd, näiteks haiglas või õpetab ise ülikoolis, siis doktoriõppe aeg sellevõrra pikeneb. Selline korraldus on viinud olukorrani, kus enamus doktorante lõpetab ettenähtud aja jooksul.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe- ja arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Rahvusvaheliste ekspertide hindamiskülastus tutvumaks Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nelja doktoriõppe kavaga toimus 21.-23. novembrini 2017. Sellele eelnes põhjaliku eneseanalüüsi esitamine. Järgmine hindamine toimub seitsme aasta pärast.

Lisainfo:
Külli Kingo
TÜ meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan
731 9706
kylli.kingo@ut.ee