Mida võiksid teada uuest koroonaviirusest?

Kui aastatel 2002-2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis praegu seisab maailm silmitsi SARSi sugulasviirusega – 2019-nCoV. Uus viirus on geneetiliselt erinev, tal puudub ravi ja see on kaasa toonud arvukalt surmajuhtumeid.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar pani kokku info, mida koroonaviirusest 2019-nCoV teada võiks. Ettekandes on esitatud andmed 20. veebruari 2020 seisuga. Kuna haiguse täpne iseloom ja uue viiruse omadused on selgitamisel, muutuvad andmed kiiresti.

Hiinast alguse saanud uus viirus areneb ja levib kiiresti. 30. detsembril 2019 teatas Wuhani terviseamet Hiinas tundmatu etioloogiaga pneumooniast. Haigestumised olid alanud detsembri algul. Praeguseks on registreeritud ligi 600 surmajuhtu ning kinnitatud pea 30 000 haigusjuhtu.

Viirus levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Nakkusohtlikuks muutub inimene juba peiteperioodi lõpul. Tõenäoliselt põeb osa inimesi haiguse läbi kerge kliinilise pildiga. Nad ei satu arsti juurde ega kajastu registreeritud juhtude hulgas, küll aga levitavad nakkust.

Ligi 99% haigusjuhtudest on registreeritud Hiinas. Väljaspool Hiinat on viirusjuhtumeid esinenud mitmes Aasia riigis, USAs, Kanadas ja Austraalias. Euroopas on juhtumeid registreeritud 9 riigis (Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Rootsi, Belgia, Hispaania, Itaalia, Venemaa).

Kui inimene on nakatunud 2019-nCoV viirusega, siis enamikul patsientidest esineb palavik, kuiv köha, nõrkus, väsimus, hingamisraskused, peavalu ja rindkerevalu. Viirus põhjustab kahepoolset kopsupõletikku, mis ei allu antibiootikudele.

Nii vähendad riski nakatuda koroonaviirusesse:

  1. pese regulaarselt käsi vee ja seebiga, desinfitseeri võimalusel;
  2. kata nina ja suu salvräti või käisega, kui aevastad või köhid;
  3. väldi lähikontakte inimestega, kellel on respiratoorne infektsioon;
  4. järgi tavapäraseid soovitusi oma immuunsüsteemi tugevdamiseks (mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav uneaeg, külma veega karastamine, hoidumine liigsest stressist jm nõrgestavatest teguritest).

Tartu Ülikooli teadlased koroonaviirusest meedias:

* Vaata "Aktuaalsest kaamerast", mida rääkis koroonaviirusest meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ning kuula tema intervjuud Vikerraadio saates "Uudis+".
* Loe Õhtulehest, mida rääkis viirusest mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.
* Vaata ka TV 3 uudiseid, kus professor Reet Mändar ja infektsioonihaiguste assitent Pilleriin Soodla rääkisid koroonaviiruse olemusest ja levikust.
* Professor Irja Lutsar selgitas saates "Patsiendiminutid" ja Postimehe veergudel, kui ohtlik on eestlastele koroonaviirus.
Portaal Med24 kajastas professor Irja Lutsari ettekannet "Kliinik 2020", kus ta tõdeb, et uut koroonaviirust pole õige nimetada tapjaviiruseks.
Postimees kajastas intervjuud professor Irja Lutsariga, kes ütles, et koroonaviirus ei ole teistest hingamisteede viirustest ohtlikum.
* Eesti Päevaleht avaldas intervjuu professor Irja Lutsariga, kes tõdes, et koroonaviirusest suurt ohtu ilmselt ei kujune.
* Vaata ETV saadet "Suud puhtaks", kus teiste hulgas arutas koroonaviiruse teemal ka professor irja Lutsar.             
 * TV3 uudistes kommenteeris professor Irja Lutsar koroonaviiruse levikut.
Sakala avaldas koroonaviiruse-teemalise intervjuu professor Irja Lutsariga.
Tartu Postimees avaldas intervjuu professor Irja Lutsariga, fookuses koroonaviiruse jõudmine Eestisse.
* Rääkis professor Irja Lutsar Õhtulehes, kuidas koroonaviirusesse nakatunu reeglina viirust põeb.
* Ütles professor Irja Lutsar "Aktuaalse kaamerale", et Eesti meetmed koroonaviiruse pärast on asjakohased.