Alates 2022. aastast muutuvad vastuvõtutingimused neile, kes soovivad asuda õppima Tartu Ülikooli eestikeelse arstiteaduse, proviisoriõppe või hambaarstiteaduse õppekava alusel. Kõik kandidaadid peavad tegema akadeemilise testi ning kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami, lõppvooru jõudnud üliõpilaskandidaati ootab ees vestlus.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul on vastuvõtutingimuste muudatuse taga soov saada meditsiiniteaduste valdkonda õppima parimad ja oma otsuses kindlad üliõpilased, sest õpe on mahukas ja nõudlik ning eeldab läbi pikkade õpinguaastate maksimaalset pühendumist. „Teisest küljest võimaldab see teha muudatusi ka õppekavades, kuna saame vähendada gümnaasiumiastmes õpitavate ainete kordamist ning lisada uusi õppeaineid, mis suurendaksid arstide, proviisorite ja hambaarstide konkurentsivõimet ja asjatundlikkust oma tulevases töös,“ rääkis Kalda, rõhutades, et tänavused vastuvõtutingimused ei muutu.
2022/2023. õppeaastaks peab eestikeelse arstiteaduse, proviisori või hambaarstiteaduse õppekava alusel kandideerija tegema esmalt akadeemilise testi, millega hinnatakse tema võimeid, teadmisi ja loogilist mõtlemist, st valmisolekut ülikooliõpinguteks.
Akadeemilise testi positiivsele tulemusele sooritanuid ootab ees kombineeritud keemia- ja füüsikaeksam. Õppeprodekaan Anti Kalda sõnul on keemia ja füüsika olulised eeldusained.
„Meditsiiniteaduste õppekavad hõlmavad endas mitmeid gümnaasiumiastme keemia- ja füüsikateadmisi, millega minnakse ülikooliõpingute käigus veelgi sügavamale. Seepärast on juba ülikooliõpingute alguses oluline tugev keemia- ja füüsikaalane vundament. Arsti-, hambaarsti- või proviisoriõppest huvitatud noorel tasub juba praegu tegeleda intensiivsemalt keemia ja füüsikaga, et õpingud meditsiiniteaduste valdkonnas läheksid ladusamalt. Meie soov on, et õppimist alustaksid korraga ühtlaselt väga heade keemia- ja füüsikateadmistega noored. Tänu sellele saame asuda kohe õppekavadega seotud spetsiifilisemate õppeainete juurde ega pea tegelema õpitu kordamisega,“ rääkis Kalda. Ta lisas, et kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami kõrval ei ole 2022/2023. õppeaastast enam (laia) matemaatika eksami ega bioloogia erialakatse nõuet.
Vastuvõtutingimusena jääb alles eesti keele riigieksam või eesti keele teise keelena riigieksam, ent uuendusena lisandub vestlus kandidaadiga. Vestluse teemad on teadmised konkreetse õppekava õpingutest, motivatsioon ja suhtlemisoskus. „Meie kogemus näitab, et on teatud küsimused, mille meditsiiniteaduste valdkonda õppima tulev inimene peab enda jaoks läbi mõtlema: kas ta kujutab ette, kui keerulised ja mahukad on eesseisvad õpingud, on tal motivatsiooni see pikk õpingutee läbida? Kas tal on ka oskus end väljendada? Sest olgu see proviisor, hambaarst või arst, nad kõik peavad oskama patsiendiga suhelda,“ arutles Kalda.
2022/2023. õppeaasta vastuvõtutingimuste muudatuse peab novembrikuus heaks kiitma ka Tartu Ülikooli senat.
2022/2023. õppeaastal kehtima hakkav vastuvõtueksam koosneb neljast osast: akadeemiline test (osakaal 30%), kombineeritud keemia ja füüsika kirjalik eksam (osakaal 30%), eesti keele ja eesti keele teise keelena riigieksam (osakaal 30%) ning vestlus (osakaal 10%).
Kombineeritud füüsika ja keemia eksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadel. Kevadel plaanib Tartu Ülikool korraldada ka keemia ja füüsika ettevalmistuskursuse.