Meditsiiniteadlased otsivad uusi võimalusi narkomaania raviks

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased alustavad uurimisprojekti, mille tulemused võivad aidata välja töötada ravimsõltuvuse uusi biomarkereid ning avada uue suuna narkomaania ravis.

Tervise Arengu Instituudi andmetel suri aastatel 1999–2018 Eestis narkootikumide üledoosi tõttu 1678 inimest. Neid surmi jääb varjutama tõsiasi, et meil puudub endiselt psühhostimulantide, näiteks kokaiini ja amfetamiini põhjustatud narkomaania jaoks ravi.

„Mitmes uuringus on hinnatud dopamiin-, serotoniin-, glutamaat- ja GABAergiliste ravimite toimet psühhostimulantide sõltuvuse raviks. Kahjuks ei ole need kliinilised uuringud osutunud edukateks ja vaja on leida uusi ravistrateegiaid,“ rääkis Tartu Ülikooli farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda, kes on aastaid uurinud ravimsõltuvuse mehhanisme ja ravivõimalusi.

Seepärast alustavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased projektiga, mille eesmärk on uurida väliskeskkonna teguritest, psühhostimulantidest ja kannabinoididest põhjustatud epigeneetilisi muutusi inimese leukotsüütides ning hinnata uue ravimikandidaadi, DNA metüültransferaasi (DNMT) inhibiitori ravitoimet. „DNA metüültransferaasid on geenide aktiivsust reguleerivad ensüümid. Tahame teha kindlaks, kas selle ravitoime võiks anda potentsiaalse ravitulemuse,“ ütles Kalda.

Uurimisprojekti juhi professor Kalda sõnul on uurimisrühmal kolm põhilist uurimisteemat ning kaasatud on ka katseloomad: „Eelkõige eetilistel kaalutlustel on ravimsõltuvust keeruline inimeste peal uurida, mistõttu tuleb uuringutes kasutada katseloomi, peamiselt närilisi.“

Projekti käigus uurivad teadlased esmalt psühhostimulantide ekspositsioonist põhjustatud DNA metüülimise ja pikaajalisi geeniekspressiooni muutusi inimese leukotsüütides. Teiseks vaatlevad nad, kuidas psühhostimulantidest mõjutatud leukotsüüdid mõjutavad aju neuroplastilisust katseloomadel, ning kolmandaks uurivad, kas ravi DNMT-inhibiitoritega pärsib psühhostimulantidest põhjustatud muutusi inimese leukotsüütides ja kuidas need muutused mõjutavad aju neuroplastilisust katseloomadel.“

Kalda hinnangul võib edukas uurimisprojekt aidata välja töötada ravimsõltuvuse uusi biomarkereid, mida saaks kasutada ravimsõltuvuse riski ja ravi tõhususe hindamisel. Lõpetuseks toonitab Kalda, et kõige tulemuslikum narkomaania ravi viis on hoiduda narkomaaniat tekitavate ainete tarbimisest.

Teadusprojekti „DNA metüültransferaasi inhibiitorite mõju DNA metülatsiooni muutustele inimese leukotsüütides: uus farmakoloogiline strateegia psühhostimulaatoritest põhjustatud narkomaania raviks“ rahastab Eesti Teadusagentuur.