Meditsiiniteadlased armastusest ja sellest, mis käib selle ümber…

Meie elust käib läbi palju inimesi, kes tekitavad meis erinevaid tundeid ja emotsioone, nende hulgas ka armastust. Kuidas armastust ära tunda ja kas see võib olla petlik? Miks valida väga hoolikalt seda inimest, kelle peale meie süda kiiremini põksuma hakkab? Kui sageli käia tervisekontrollis, et armastus kestaks? Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avavad, mis peitub diagnoosi „armastus“ taga.

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Marika Paaver tõdes, et armastust pealiskaudselt vaadeldes nii kergesti ära ei tunnegi, sest see on nähtamatu ühendav jõud, mis on sügaval peidus. „Võibolla just selle sügavuse tõttu mõjuvad kirjeldavad sõnad nimetatud teemal õõnsalt ja paljud inimesed ei kipu nii kergesti ütlema sõnu „ma armastan sind“. Samas need, kes seda sõna argiselt kasutavad, räägivad pigem hetkeemotsioonist kui terviklikust fenomenist,“ leidis Paaver.

Ka teadusuuringud, mille eesmärk on nähtust objektiivselt füüsiliste parameetrite ja sõnaliste kirjelduste alusel mõõta, peavad seda fenomeni paratamatult taandama, lihtsustama ja käsitlema vaid osakest. Paaver kirjeldas, et psühholoogiateaduses on selleks osakeseks kas üksikindiviidi kirjeldatud kogemus armastusest – tema mõtted, tunded, kehaaistingud ja käitumised ning see, mida saame registreerida – näiteks elektriline aktiivsus ja magnetväljad aju osades, naha elektrijuhtivus, südamelöögisagedus, hapnikutarbimine veres, aga ka närvisüsteemi kemikaalide vabanemise mõõtmine jääkproduktide kaudu.

Ei ole klassikaline emotsioon

Kliiniline psühholoog tõdes, et armastus ei ole klassikaline emotsioon, sest ta on palju püsivam ja kindlam kui ükskõik milline emotsioon saaks olla. „Uurides armastuse kogemust tunnete ja käitumisimpulsside kaudu saame kirjeldused soojast ja avarast tundest, mis lähtub südame piirkonnast, laotub ühtlaselt üle kogu keha ja näib kiirgavat isegi kehast väljapoole. Armastuse kogemine kaotab piirid enda ja teise vahel – tunneme sidet teisega ka siis kui ta on kaugel, kogeme, et teine on meile sama oluline kui meie ise ja oleme valmis palju tegema, et teist aidata. Armastuse tunde neurokeemia kokkuvõtteks võib öelda, et siin mängivad olulist rolli seksuaalsuse ja vanemliku hoole närviringid.“

Paaver rõhutas, et armastus annab aimu sellest, mis on tõeliselt oluline. Globaalses plaanis väga erinevate kogemuste kaudu – armumine ja kiindumine, lapse sünd ja kasvatamine, lemmiklooma või taimede eest hoolitsemine, mediteerides või palvetades kogetud hardus, oma kodu hoidmine ja selle mõnusaks tegemine, oma kodumaa või planeedi hoidmine ja kaitsmine näiteks ühislaulu või ühisrinde kaudu, aga ka panustades oma energiat tehes südamelähedast tööd – kogevad inimesed armastuse muutvat jõudu.

Armastus ja valu

Samas käib armastusega kaasas ka valu. „Näiteks kallitest inimestest või kodust lahutatuna sõjas, vangis või karantiinis. Samuti olulistest inimestest ilma jäädes või looduse saastatust ja hävimist kogedes ei ole mingit pääsu leinast,“ rääkis kaasprofessor, laiendades, et kui armastust näha suurema fenomenina kui pelgalt armastav tunne – siis võibolla isegi mõnede inimeste endise partneri suhtes tuntav vihkamine annab aimu selle nähtamatu sideme jõust.

„Kui inimene tajub, et kord kogetud ühendust polegi nii lihtne lõhkuda ja olematuks muuta – siis pöördub siduv jõud pahupidi ja paneb tahtma selle seotuse valu eest kätte maksta. Isegi hirm läheduse ees ja sellest tulenev partnerite vahetamine võib anda märku armastuse jõu olemusest – sest inimene tunnetab, kui siduv on armastus ja kui haavatavaks ta teeb meid võimaliku kaotuse suhtes. Ja niiviisi võib isegi ühiskonnas leviv vaenukõne olla tingitud nähtamatust ja pahupidi pöördunud armastusest, mida inimene tunnetab hirmuna jääda ilma kalliks peetud väärtustest, vihkamisena teistsugususe suhtes ja seotuse kaotusena ühiskonna tervikuga,“ arutles Paaver.

Kliiniline psühholoog kirjeldas, et võõrandumine armastuse jõust ehk seotuse tundest teistega väljendub üksilduse õudusena ning selle kaitseks tekkiva ükskõiksuse ja masendusena. „Armastus on suurem kui inimene ja selle jõu abil võib liigutada mägesid. Kiusatus seda jõudu endale purki panna, kasutada seda võimuna kellegi suhtes ning üksikisiku või inimgrupi heaolu teenistusse rakendada viib aga perevägivalla ja sõdadeni,“ nentis ta.

Loetud südamelöögid

Niisiis, armastus on sisemine jõud, mis näitab, et meie jaoks on keegi või miski äärmiselt oluline. Sellest tundest ei jää puutumata ka meie süda. Oled ehk isegi märganud, et kui näed armastatud inimest, hakkab süda kiiremini lööma!

Tartu Ülikooli kardioloogia teadur Aet Saar rääkis, et imetajate puhkeoleku südamelöögisagedus ja eluiga on omavahel seotud. Teadusuuringutes on näidatud, et meil on kõigil elu jooksul ettenähtud kindel arv südamelööke. „Hiired, kelle südamelöögisagedus on 600-700 lööki minutis, omavad oluliselt lühemat keskmist eluiga võrreldes elevantidega, kelle süda lööb kõigest 30-35 korda minutis,“ tõi Saar näiteks.

Inimene on samuti imetaja ja nii kehtivad ka meile loodusseadused. „Seega võib teha ettevaatliku järelduse, et rahulikum südamesagedus võib olla seotud pikema eluaega. Kuna on aga hästi teada, et armastatud inimese nägemisel ja temast mõtlemisel hakkab süda kiiremini põksuma, siis tuleks olla armumisel ettevaatlik ning hoolikalt kaaluda, kelle peale raatsime oma südamelööke kulutada,“ kutsus teadur Aet Saar üles armastatu hoolikale valikule.

Aus naeratus ja sportlikud valikud

Kuidas aga leida kõige õigemat armastust? Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste lektor Veiko Vengerfeldt usub, et kui naeratus on päris, mitte kunstlik, siis ei ole see probleem: „Aus naeratus tuleb iseenesest, mitte pingutatult ning tõeline ja aus naeratus võidab südameid.“

Naeratuse kõrval on ka sport kõikvõimas. Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu leiab, et armastust on ka spordist väga lihtne leida. „Näiteks, kui teile meeldivad küünlad, õlid, soojus ja seesmine põlemine, siis oleks ilmselt parim valik mingi ala mootorispordi valdkonnast. Tunnetuse, kehade harmoonilise ja ühtses rütmis liikumise puhul on loomulikult parimaks võimaluseks akadeemilise sõudmise harrastamine. Kui te armastate tehinguid rahaga, siis tasuks kindlasti vaadata rattaspordi poole, mis pakub piiramatuid võimalusi varustusse investeeringuteks ning piiriks on vaid taevas. Ega asjata öelda, et tõelise ratturi auto on odavam, kui tema ratas,“ tõi Mäestu näiteks spordi ja armastuse seoseid, lisades, et kui valite oma õige spordiala, siis võimalus, et sealt leiate ka oma tõelise armastuse, on vägagi tõenäoline.

Petlik armastus

Aga kas selle kõige kõrval võib armastus olla ka petlik? Kindlasti! Tartu Ülikooli farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda rääkis, et suuri tundeid, sh. armastust võib vaadelda kui aju keemilisi ja elektrilisi protsesse. Ühtegi ainet ja ravimit, mis põhjustaks armastust ei ole teada. Küll aga võivad mitmed ained ja ravimid kaudselt mõjutada inimeste tundeid, nt ravimid, mis kõrvaltoimena põhjustavad eufooriat. „Kõige tuntum ravimite grupp on bensodiasepiini derivaadid, nt alprasolaam (Xanax). See võib osadel patsientidel põhjustada eufooriat... ja inimesed on kõik nii ilusad!

Välimuse mõjutamiseks ja armastuse ligimeelitamiseks on trikitatud juba ammu. Kalda rääkis, et lõuna pool elavad naised teavad juba ammusest ajast, et karumustika (Atropa belladonna) marjade mahla silma tilgutamine põhjustab maagiliste tumedate silmade teket ja muudab kenad naisterahvad veelgi atraktiivsemaks. Nimelt sisaldab karumustikas mitmeid alkaloide, nagu atropiin, mis põhjustab pupillide dilatatsiooni. Karumustikal on positiivne mõju ka meestele, atropiini toimel halveneb naisterahvastel nägemisvõime (akommodatsioonihäire), mistõttu meestel on lihtsam sümpaatsele naisterahvale läheneda.

Samuti meenutas ta üht farmakoloogilist vanasõna, mis ütleb „Anaboolsed steroidid teevad mehest härja aga mitte pulli!“. „Anaboolsetel steroididel on alati kaks toimet – anaboolne ja androgeenne. Anaboolne toime on see, mida sportlane soovib koos treeninguga saavutada: parandada lihassuutlikkust, -jõudlust ja -mahtu. Androgeenne toime avaldub aga nt meeste viljatusena,“ avas ta hoiatava vanasõna tagamaid.

Kas on ravimit murtud südamele?

Kui rääkida armuvalust, siis ühed tugevamad valuvaigistid, mida me tunneme on opioidide gruppi kuuluvad ravimid, nt morfiin. Anti Kalda rõhutas, et need ravimid leevendavad vaevusi paljude tugevate valude korral, kuid armuvalu puhul ei ole ka neist abi.

Mis siis aga aitab murtud südame vastu? Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal ütles, et kui lähtuda kõikide loodusrahvaste juures levinud iidsest ravipõhimõttest „sarnane ravib sarnast“, siis murtud südame vastu aitab kõige paremini rohi nimega harilik murtudsüda (Lamprocapnos spectabilis (L.) Fukuhara). „Ilukirjanduslikust aspektist lähtudes peaks meenutama Mats Traadi raamatu pealkirjas toodud soovitust: „Karukell, kurvameelsuse rohi“. Aga ainus tõenduspõhine ravim murtud südame vastu on nanotehnoloogia abil loodud ja 3D-prinditud uus armastus,” visualiseeris Raal.

Aga ehk annab murtud südant vältida ja üldse armastust turgutada, kui käia regulaarselt tervisekontrollis. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on uuringutega näidatud, et tervete inimeste regulaarne tervisekontrollis käimine inimese füüsilist tervist kuidagimoodi ei mõjuta, aga liigne uuringute tegemine võib põhjustada isegi ülemäärast stressi ja otstarbetuid edasisi uuringuid.

„Samas on tõendatud, et vaimu ja füüsilise tervise vahel on tugev seos – kui liigutakse piisavalt, toitutakse tasakaalustatult, ei kahjustata oma tervist mõnuainetega, siis on ka vaimne tervis oluliselt parem. Terves kehas terve vaim,“ on Kalda sõnul lihtne põhimõte, mida jälgida.

Armastuse kestust võrdleb professor Kalda aga ultrapikamaajooksuga – selle püsimise jaoks on vaja nii head füüsilist toonust kui ka adapteeruvat ja vastupidavat vaimu. „Väsinud ja vaevatud ning stressis inimene ei suuda õnne sellisel määral tunda kui puhanud, enesega tasakaalus olev inimene, kes on säilitanud paindliku ja adekvaatse reageerimise võime. Seetõttu võiks alustada mitte arsti poole pöördumisest, vaid oma eluviisi tasakaalu seadmisest,“ rõhutas Kalda, lisades, et arsti poole tuleks kindlasti pöörduda juhul, kui tervisekaebused tekivad ja püsivad: „Siis saab arst küll aidata probleemile jälile jõuda ja edasise suhtes soovitusi jagada.“

Ja nii on, nagu rõhutas professor Kalda, kordab ka Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer õigesti söömise tähtsust: „Kui lähtuda sellest aspektist, et Valentinipäev on armunute päev, siis armunud olek on päris oluline lisakoormus ainevahetusele. See tähendab, et kindlasti tuleks siis süüa normaalselt.“ Aga kui võtta seda kui sõbrapäeva, nagu Eesti ja Soome kultuuriruumis tavaks, leidis professor Zilmer, et siis tuleks sõbrale välja teha üks normaalne lõuna või kinkida talle näiteks Chocolala käsitöö šokolaadi ME-3.