Kuidas mõjutavad järglasi kandvad isased järglase sünnieelset arengut?

13. juunil kell 18 toimub kultuuribaaris Naiiv (Tartus Vallikraavi 6) teaduskohvik, kus Sheffieldi Ülikooli doktor, praegu Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas teadustööd tegev James Ord räägib teemal „Isadelt päritud taak: isaskalade etteaimamatu mõju järglaste omaduste kujunemisele“. Saame teadlaselt küsida, kas isaskalade järglaste kandmise uurimise tulemusena muutub reaalsemaks võimalus, et ühel päeval on mehed lapsekandjad? Kõik huvilised on oodatud kuulama.

Kalad on meie planeedil ühed kõige mitmekesisemad loomad – neid on siin enam kui 33 000 liiki. Nende mitmekesisust iseloomustavad muu hulgas erisugused paljunemisviisid.

Imetajatega võrreldes võib kalade puhul isasloomal olla järgmiste põlvkondade kujunemisel palju suurem roll. Selle üks parimaid näiteid on merihobud, kellel kannavad järglasi isased, mitte emased isendid.

Sealjuures on hämmastav, et olenemata sellest, kas järglasi kannavad emased või isased kalad, suunavad mõlemad sugupooled järglaste sünnieelset arengut viisil, mis annab neile parema valmisoleku tulevases elukeskkonnas hakkamasaamiseks. Teadlased alles hakkavad mõistma selle suunatud arengu taga peituvaid veidraid bioloogilisi ja molekulaarseid mehhanisme.

Sheffieldi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud James Ord on molekulaarbioloog, kes uurib Tartu Ülikoolis peamiselt mittegeneetilist pärilikkust. Oma doktoritöös uuris ta keskkonna mõju paljunemisele ja järglaste omadustele, kasutades mudelorganismidena kalasid.

Soovi korral anna oma tulekust teada Facebookis.

Teaduskohvik toimub koostöös Teaduskeskuse Ahhaa ja Tartu Ülikooli Euroopa teadusruumi õppetooli projektiga TransGeno (Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ grandileping nr 668989).