Kuidas mõjutab koroonaviirus COVID-19 raskelt põdevate inimeste immuunsüsteemi?

Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia uurimisgrupi kaasosalusel meditsiiniajakirjas Nature Medicine avaldatud teadusartiklis „A dynamic COVID-19 immune signature includes associations with poor prognosis“ kirjeldatakse, kuidas SARS-CoV-2 mõjutab COVID-19 raskelt põdevate inimeste immuunsüsteemi.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson tõdes, et COVID-19 paradigmas ongi kõige olulisem aru saada, kuidas koroonaviirus mõjutab COVID-19 raskelt haigestunuid, sest just raske haigusvorm on põhjuseks, miks on koroonaepideemia ohtlik ja miks meil on karantiinid.

„Viirus hävitab riskirühma inimestes juba väga varajases faasis T-rakkude populatsiooni, mis on väga olulised viirusevastases kaitses, ja tekitab ülimalt kõrge põletikulise protsessi hingamisteedes. Paljud immuunrakud on muutunud ja haigetes tekivad hiljem küll väga kõrged antikeha tasemed viiruste vastu, aga sellest ei piisa, et paraneda. Põletikuline protsess on sedavõrd tugev,“ kirjeldas Peterson.

Professor Peterson avaldas heameelt, et said uurimisgrupina panustada oma meetodite ja teadmistega laia rahvusvahelise konsortsiumi töösse, mida juhatas professor Adrian Hayday King’s College London’ist.

Tartu Ülikoolist on teadusartikli autorite hulgas lisaks professor Petersonile ka rakulise immunoloogia juhtivteadur Kai Kisand ja molekulaarpatoloogia uurimisgrupi spetsialist Liis Haljasmägi.

Artikkel ilmus ühes väljapaistvaimas meditsiiniajakirjas Nature Medicine 17. augustil 2020.