Herpesviiruse abil saab eakate immuuntervist hinnata

Organismi vastus ühele teatud tüüpi herpesviirusele võib aidata selgeks teha, kui tugev eaka inimese immuunsüsteem on. Niimoodi väidab Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm oma auhinnatud õpilasuurimuses, mida juhendasid Tartu Ülikooli professor Pärt Peterson ja Tallinna Reaalkooli õpetaja Kersti Veskimets.

Koroonaga seoses on viiruste ja organismi kaitsevõime teemad pea kõigi inimesteni jõudnud. On ilmne, et viirused on osa looduse mitmekesisusest ning neid leidub kõikjal meie ümber ja ka meie sees.

Näiteks on suurem osa inimesi nakatunud ühe või mitme herpesviiruse tüvega. Kord organismi jõudnud, ei kiirusta herpesviirus sealt lahkuma ja inimene jääb krooniliselt nakatunuks. Hea näide on ohatis, mis ilmub huulele ikka ja jälle. Enamasti saabub ta siis, kui organismi kaitsevõime mingil põhjusel nõrgeneb.

Iga natukese aja tagant huulele tekkiv ohatis näitab viiruse korduvat aktiveerumist. Ohatis on viiruse jaoks võimalus end paljundada ning selle järel taas mõnd aega justkui uinunud olekus veeta.

Levinud, ent vähetuntud tsütomegaloviirus

Ka tsütomegaloviirus kuulub herpesviiruste hulka ja sellega on nakatunud ligi 60 protsenti arenenud maade elanikkonnast. Tsütomegaloviirus levib kehavedelike kaudu ja kuna see põhjustab ebamääraseid vaegusi nagu näiteks palavik, siis ravitakse pigem sümptomeid ja nende taga olev viirus jääb diagnoosimata. Haigust kandvad inimesed võivad seda enese teadmata edasi anda isegi aastaid.

Arvatakse, et tsütomegaloviiruse korduv aktiveerumine on seotud vananemisega kaasnevate krooniliste põletikuseisunditega, nagu nt südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet ja neerupuudulikus. Seega võiks viirusnakkuse olemasolu organismis anda infot vanemate inimeste terviseseisundi ja ka võimalike riskide kohta.