Kui tänavu liitus geenivaramuga 100 000 uut doonorit, siis järgmisel aastal saab seda teha veel vähemalt 50 000 inimest. Projekti järgmises etapis aastatel 2019–2022 on kavas siduda geeniandmed igapäevameditsiiniga, et anda inimestele tagasisidet isiklike geneetiliste riskide kohta. Selleks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot.
Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on ta väga uhke, et ülikoolile seatud eesmärk koguda nii lühikese aja jooksul geenivaramusse 100 000 uue geenidoonori proovid sai juba enne aasta lõppu täidetud. „On tehtud suur töö, aga suur tööpõld ootab veel ka ees. Järgmisel aastal jätkub geeniproovide kogumine ja palju suurema tähtsuse saab IT-arendus, et geeniinfo jõuaks arstide ja inimesteni. Ülikool panustab sellesse kindlasti oma parimate teadlastega,“ kinnitas Vassil.
Geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu tänab kõiki geenidoonoreid suure usalduse eest. „Kutsuda ja kaasata üheksa kuuga 100 000 inimest geenivaramuga liituma oli monumentaalne ülesanne ning aasta tagasi kahtlesid paljud, kas see on üldse võimalik. Mina olin oma töötajates kindel ja usaldasin Eesti inimeste positiivset suhtumist,“ rääkis Metspalu. „Tegime seda kõik koos: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, kõikide haiglate juhtkonnad, arstid, õed ja verevõtjad, aga ka vabatahtlikud abilised ja koostööpartnerid.“
Metspalu rõhutas, et suure riikliku projekti eesmärkide elluviimise eest tuleb eriline tänu öelda ka eraettevõtjatele, kes panid oma õla alla ja aitasid geenidoonorluse inimestele lähedale viia. „Kui kõikidest haiglatest üle Eesti kogusime 30 000 geeniproovi, siis SYNLAB-i laborite kaudu tuli aasta jooksul 40 000 uut geenidoonorit ja Apotheka apteekides, mis liitusid projektiga alles sügisel, koguti paari kuuga koguni 28 000 geeniproovi,“ ütles Metspalu.
„Apotheka on uhke oma panuse üle Eesti riigi 100. aastal korraldatud 100 000 geenidoonori projekti,“ kinnitas Apotheka esindaja Mari Krass. „See projekt on suurepärane näide apteekide ja patsientide ning geenivaramu ja riigi koostööst, mida loodame jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas Krass.
Meditsiinilabori SYNLAB Eesti turundusjuht Gerly Kedelauk lisas omalt poolt, et SYNLAB-i jaoks oli selles projektis osalemine tõsine ülesanne. „Oma igapäevase laboritöö kõrval võtsime verd rohkem kui 40 000 inimeselt ning korraldasime vere viimist geenivaramusse kõikjalt Eestist, nii meie enda laboritest kui ka teistest projektis osalevatest asutustest. Saime seda teha tänu SYNLAB-i pühendunud töötajatele. Eraldi tahaks tänada äärmiselt professionaalset geenivaramu projektimeeskonda, kes muutis selle pingelise teekonna nauditavaks ettevõtmiseks.“
Geenidoonoriks saab hakata apteekides veel selle nädala lõpuni ja uuel aastal teatud kohtades alates 7. jaanuarist. Haiglates ja SYNLABi laborites jätkub kogumine tavapärastel aegadel ilma muudatusteta. Kõikide verevõtukohtade nimekiri koos vastuvõtu kellaaegadega on siin. Samas keskkonnas saab digiallkirjaga kinnitada ka oma nõusolekut projektiga liitumiseks.
Lisateave: Annely Allik, TÜ Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht, 502 9970, annely.allik@ut.ee