Doktoritöös uuriti epigeneetika rolli ravimsõltuvuse kujunemisel

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas valminud doktoritöös leiti, et korduv kokaiini tarbimine suurendas DNA metülatsiooni ensüümide aktiivsust ajus. Uurimistöö aitab paremini mõista ravimisõltuvuse püsimise põhjuseid. Tulemused võimaldavad tulevikus välja arendada diagnostilist võimekust edaspidiste kliiniliste uuringute jaoks.

Ravimisõltuvus on ajuhaigus, mille korral kutsuvad sõltuvust tekitavad ained esile füüsilisi ja psüühilisi probleeme, põhjustavad sotsiaalse toimimise puudujäägi või töövõimekuse halvenemise. Uuringud näitavad, et ligikaudu pooled psühhostimulaatorite, näiteks kokaiini ja amfetamiini regulaarsetest tarbijatest muutuvad neist ainetest sõltuvateks.

„Ravimisõltuvus kui haigus kujuneb välja aegamööda, tekitades püsivaid muutusi aju toimimises. Need muutused võivad kesta veel aastaid pärast seda, kui sõltuvust tekitavate ainete kasutamine on lõpetatud, ning neid alal hoidvad põhjused on ebaselged,“ kirjeldas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorikraadi omandanud Mari Urb.

Urbi sõnul on viimasel ajal avaldatud teadustöödes pakutud ravimisõltuvuse püsivuse selgitamiseks epigeneetilisi mehhanisme. „Epigeneetika uurib keskkonnategurite, näiteks uimastite ja stressi mõju DNA-le. Epigeneetilised mehhanismid lülitavad geene sisse ja välja. Need DNA muudatused võivad olla aluseks nii terve kui ka haigusliku seisundi kestusele. Üks enim uuritud epigeneetilisi mehhanisme ajus on DNA metülatsioon,“ selgitas ta.

Sõltuvuse tekke risk

Sõltuvuse tekke risk on inimestel erinev ja selle riski uurimine aitab paremini mõista ravimisõltuvuse tagamaid. Sõltuvuse tekke tõenäosust mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka keskkond. „Sõltuvuse väljakujunemise üks riskitegur on näiteks varajases elueas kogetud stress ja traumaatiline läbielamine,“ loetles Urb.

Sõltuvushäire põhjuslik ravi seni puudub, ent uute ravimite väljatöötamiseks ongi vaja teha alusuuringuid, mis aitavad mõista haiguse püsimise põhjuseid. Sellele aitab kaasa ka Mari Urbi doktoritöö „DNA metülatsiooni roll kokaiini ravimsõltuvuse väljakujunemises, sõltuvuse avaldumises ja abstinentsis“.

Abiks katseloomad

Urbi eesmärk oli uurida, kuidas DNA metülatsioon osaleb ravimisõltuvuse eelsoodumuse kujunemisel ja alalhoidmisel. Doktoritöö raames uuriti katseloomade käitumise põhjal ja molekulaarsel tasandil, kas kokaiini põhjustatud DNA metülatsiooni muutustel on oma osa ravimisõltuvuse tekkeriski suurendamises ja püsimises.

Töö tulemused näitasid, et DNA metülatsiooni muutused osalevad roti ajus varajase eluea stressi kujunemisel. „Samuti leidsime, et DNA metülatsiooni teostavate ensüümide aktiivsus on väljendunud sõltuvusega seostatud ajupiirkonnas ja veres korduva kokaiinitarvitamise mõjul. Näitasime ka seda, et Dnmt3a geenil on oluline roll sõltuvuse väljakujunemise faasis,“ kirjeldas Urb.

Tema sõnul aitavad need tulemused paremini mõista ravimisõltuvuse püsimise põhjuseid ning katseloomadel kirjeldatud ensüümi aktiivsuse muudatused mitmekordse tarbimise korral võimaldavad tulevikus välja arendada diagnostilist võimekust edaspidistes kliinilistes uuringutes, mis katseloomadel oli võimendunud korduva kokaiini manustamisel võrreldes ühekordse kokaiini kogemisega.