Doktoritöö annab aimu, kuidas inimese immuunsüsteem iseenda vastu pöörab

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö aitab paremini mõista, miks inimeste immuunsüsteem mõne haigusega võitlemise asemel aeg-ajalt hoopis organismi enda vastu pöörab. Töö tulemused selgitavad immuunsüsteemi toimimise nüansse ja aitavad leida paremaid ravivõimalusi nii immuunpuudulikkusega kui ka autoimmuunsusega patsientidele.

Doktoritöö "Geneetilised variatsioonid mõistmaks STAT1/STAT3 signaaliraja tsütokiinide rolli immuunkaitses ning -patoloogias" autor, molekulaarimmunoloogia nooremteadur Epp Kaleviste avas teemat ERR Novaatoris.

Tsütokiinid on suur perekond üliolulisi valke, mis aitavad immuunrakkudel omavahel suhelda. Immuunrakkude koordineeritud tegevus on vajalik tõhusa immuunkaitse saavutamiseks haigustekitaja suhtes. Vähemalt sama oluline on vältida koekahjustust, mis võib kaasneda reguleerimata immuunvastusega. Näiteks on tsütokiinide kontrollimatu vabanemine, mida on nimetatud ka tsütokiinide tormiks, seotud kopsukahjustusega raske COVID-19 korral.

Tsütokiinide ebapiisav toodang võib aga põhjustada immuunpuudulikkust. Tsütokiinide toimemehhanismide mõistmine on oluline inimeste tervise seisukohast. Erinevaid tsütokiine saab kasutada nii ravimitena kui ka ravimite märklaudadena.