Dekaan esmakursuslastele: kallid üliõpilased, ootame ka teilt seisukohavõtte
Avaldame täismahus meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi 2022/2023. õppeaasta avatervitusel peetud kõne.
Tervitan kõiki algava õppeaasta puhul! Eriti pöördun esmakursuslaste poole, kelle elus on õppima asumine Tartu Ülikooli suursündmus. Uus keskkond, uued sõbrad, uus elukorraldus, paljudele iseseiva elu algus ilma vanemate poolt täidetud koduse külmkapi ning ilma igapäevaste koduste teenusteta.
Ühtlasi on see suur endale võetud kohustus – õppida! Ja see õppimine meie valdkonnas ei ole kerge, see nõuab pühendmust ja pidevat tööd. Olete otsustanud seda rada käia ja jõuda oma meeliserialani, saada kõrgharidus ühes parimatest ja väärikamatest ülikoolidest – Tartu Ülikoolis. Oleme rahvusvahelistes pingeridades maailma parima 300 ülikooli seas. Olete teinud suurepärast tööd, et saada sisse meie ülikooli. Õppima asuvad siin parimad gümnaasiumilõpetajad.
Sisseastumisel hinnati tänavu teie silmaringi ja üldisi teadmisi akadeemilise testiga, teie loodusteaduslikku teamistepagasit keemia- ja füüsikaeksamiga ning ka motiveeritust, mis on tähtsal kohal lisaks senisele õppeedukusele.
Loodan, et olete teinud õige valiku ja et naudite õppimist! Lisaks muidugi ka uusi õpingukaaslasi, lüües kaasa tudengitele mõeldud erinevates ettevõtmistes, tudengiorganisatsioonides, isetegevuses ja spordis. Ülikooliaegsed sõprussidemed jäävad kogu eluks. Olete harjunud olema oma kooli parimad, nüüd on üle Eesti siia tulnud palju kõige tublimaid. Harjuge teineteisega ja rikastage vastastikku! Soovin kõigile jõudu, sihikindlust ja töökust. Siis võime olla kindlad, et mõne aasta pärast kohtume lõpuaktusel! Ja pidage silmas, et ülikoolis toimuvad loengud, seminarid ja praktikumid, mitte koolitunnid. Et käite ülikoolis, mitte koolis. Ja et teid õpetavad õppejõud, mitte õpetajad. Need on ülikooli õppestöös kasutatavad mõisted.
Mis on iseloomulik algavale akadeemilisele aastale? Kahtlemata mõjutab seda jätkuvalt koroonaviiruse pandeemia, kuigi tõenäoliselt vähem kui 2020. või 2021. aastal. Ettevaatusabinõud on vajalikud, kindlasti on vajalik vaktsineeritus, haigena koduspüsimine, mittevajalike riskide vältimine. Oleme otsustanud jätkata maksimaalselt kontaktõpet, sest meie õppekavadel ei piisa vaid virtuaalsest õppest, praktilisel tegevusel on suur osakaal.
Teine tegur, mis kahtlemata kogu ühiskonda mõjutab, on sõda, mida Venemaa Ukraina vastu peab. See seab täiendavad nõuded meie enda julgeoleku tagamisele, solidaarsusele Ukrainaga, rahvusvahelisele koostööle. Toetame Ukrainat, ta võidab selle sõja koos demokraatliku maailmaga! Nii viiruskriis kui sõda on õpetanud, et ajaloost peab õppima ja et palju enesestmõistetavaks peetust nii enesestmõistetav ei olegi.
Rääkimata ei saa jätta ka ülikoolile väga olulisest teemast – kõrghariduse ja teaduse rahastamisest. Üldine hinnatõus ja inflatsioon on nullinud viimaste aastate palgatõusud ning väikesed sammud rahastuse kasvus. Vajalik on põhimõtteline muutus ja poliitiline otsus, kas kõrgharidus ja teadus on ühiskonna ühishuvi või lasta see suubuda raha eest ostetavaks hüveks. Olen veendunud, et Eesti vajab rahvuslikku Tartu Ülikooli, mis on meie keele, kultuuri ja teaduse hoidjaks ja arendajaks. Aga praegu on ülikool selgelt alarahastatud, mis kõige otsesemalt mõjutab meie töötajate palku, noorte akadeemilise karjääri valikuid ja järjepidevust. Kallid üliõpilased, ootame ka teilt seisukohavõtte nii nagu tänasel Tartu Ülikooli aktusel osundasid üliõpilased kogu ülikooli tasandil.
Ülikooli tõsiseltvõetavuse määrab teadus, millele tuginevalt saab toimuda ka õpe, mis on teaduspõhine. Käesolev aasta tõotab tulla parem kui varasemad teadusproduktsioonilt, ka väitekirjade arvult. Õppetöös oleme liikumas enam mitmekesiste õpetamis- ja õppimisviiside juurde. Õpiväljundite praktilisuse kõrval ei tohi aga ununeda ka baasteaduse väärtus – nagu nimigi ütleb, see on teadmiste alus, mida oleme kohustatud arendama kõrvuti rakendusliku suunitlusega uuringute kõrval. Loodan väga, et algav õppeaasta toob reaalse edasimineku ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja meie kliiniliste baaside, eriti kliinikumi, koostöös. Jätkame tihedat koostööd oma kliiniliste baasidega ka juhandajate koolitusel.
Hea meel on uute tudengite üle, kes tulid õppima uuele magistriõppekavale –kliiniline toitmine. Teine uus magistrikava kliinilistele proviisoritele vajab täiendavat ettevalmistamist.
On hea meel teatada, et sügissemestrist on alustamas meil neli uut professorit: Jarek Mäestu, Hans Orru, Jana Jaal ja Karin Kogermann.
Dekanaadis õppeprodekaan Anti kalda, teadusprodekaan Külli Kingo, residentuuriprodekaan Urmas Lepner ja arendusprodekaan Jarek Mäestu. Meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi juhataja on Rene Kärner.
Soovin kõigile õnne ja edu!
