Tartu Ülikoolis arstiteaduse erialal doktoritöö kaitsnud Helen Vaher sai rahvusvaheliselt hinnatud Marie Skłodowska-Curie stipendiumi, millega plaanib uurida nahal tekkiva allergilise kontaktdermatiidi tekkepõhjuseid Kopenhaageni ülikoolis LEO naha immunoloogia uurimiskeskuses.
Marie Skłodowska-Curie järeldoktorantuuri stipendiumid on suunatud doktorikraadiga teadlastele, kes soovivad oma teadustegevust läbi viia välismaal, omandada uusi oskusi ja arendada oma karjääri.
Helen Vaher kaitses 2020. aastal arstiteaduse erialal väitekirja „MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral“. Väitekirja juhendajad olid molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane bio- ja siirdemeditsiini instituudist ning dermatoloogia- ja veneroloogiaprofessor Külli Kingo kliinilise meditsiini instituudist.
Täpsemalt hakkab Helen Vaher stipendiumi toel uurima mikroRNA-de rolli kohta allergilises kontaktdermatiidis, mis on põletikuline nahahaigus. „Lokaalne mälu kontaktallergeenidele on immuunvastuse oluline osa ja seda vahendavad spetsialiseeritud rakud, mida nimetatakse lokaalseteks mälu T-rakkudeks ja antud rakud mängivad olulist rolli kontaktdermatiidi tekkes. MikroRNAd on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad suure hulga geenide ekspressiooni transkriptsiooni järgselt,“ selgitas Vaher.
Vaheri sõnul on projekti üldine eesmärk välja selgitada, millised mikroRNAd on olulised epidermise mälu T-rakkude tekitamiseks ja säilitamiseks allergilises kontaktdermatiidi hiire mudelis ja patsientidel. „Käesolev projekt laiendab teadmisi mikroRNAde ekspressioonist allergilises kontaktdermatiidis ja aitab seeläbi paremini mõista molekulaarseid mehhanisme, mis aitavad kaasa haiguse tekkele.“
Helen Vaher alustas järeldoktorantuuris professor Charlotte Menné Bonefeldi juhendamisel LEO naha immunoloogia uurimiskeskusest selle aasta algusest külalisuurijana. Vaher ütles, et tänu stipendiumile saab ta jätkata oma projekti ja ära kasutada kõiki suurde uurimiskeskusesse kuulumise eeliseid.
„Uurimiskeskus pakub inspireerivat mentorlust, ainulaadset uurimiskeskkonda ja moodsaid seadmeid, millele mul Eestis ligipääsu polnud. Võimalus võtta kliinilistelt koostööpartneritelt kvaliteetseid nahabiopsiaid ja kasutada tehnoloogiaid nagu NanoString ja miRNA sekveneerimine on üliolulised uute leidude avastamiseks,“ selgitas Helen Vaher.
Helen Vaherit juhendab professor Charlotte Menné Bonefeld LEO naha immunoloogia uurimiskeskusest, kes teeb tihedat koodustööd professor Lone Skoviga Gentofte haigla dermatoloogia ja allergia osakonnast.