Autor:
/Unsplash

Rämpstoidul võib olla kahjulik mõju ajule

Tartu Ülikooli teadlased uurivad hiirte peal, kuidas mõjutab rämpstoit aju. Käimasolev töö näitab, et isegi kui rämpstoitu süüakse harva, mõjutab see verest ajju liikuvate ainete takistamist ja võib halvendada aju tervist.

Projekti eestvedaja, Tartu Ülikooli füsioloogia kaasprofessor Este Leidmaa selgitas, et meie organismis on hematoentsefaalne barjäär ehk tõke, mis takistab verest ajju liikuvate ainete läbipääsu. See tõke kaitseb aju veres ringlevate kahjulike ühendite eest ja samas kontrollib, missuguseid kasulikke aineid ajju lastakse. „Meie veres liigub toksiine ja suures koguses aminohappeid. Samuti on seal immuunrakud, mida ajju üldiselt ei taheta lubada. Verest ajju liikuvaid aineid tõkestav barjäär on kiht veresoonte ümber. Kui ülejäänud organites lastakse toitaineid läbi, siis ajus kontrollitakse väga täpselt, mis sinna läheb, millal ja millises koguses.“

Mida üldse defineerida rämpstoiduna? Este Leidmaa sõnul on see toit, mis sisaldab 100 grammi kohta vähemalt 17 grammi rasva või 20 grammi suhkrut. „Rämpstoidul on kas üks neist kahest omadusest või mõlemad korraga. Rämpstoit on näiteks hamburger, pitsa, šokolaad, kreemitort.“ Selle alla võib liigitada ka rohkesti rafineeritud ja ultratöödeldud toidu, mis säilib kaua.

Leidmaa sõnul on juba varasemalt teada, et pikaaegne rasvase ja magusa toidu söömine põhjustab hematoentsefaalse barjääri lekkivust. „See võibki seletada rämpstoidu kahjulikku mõju aju tervisele. Enamik inimesi sööb rämpstoitu aeg-ajalt. Huvitaval kombel leidsime koostöös Bonni Ülikooli teadlastega, et ka väga lühiajaline kokkupuude magusa ja rasvase toiduga – näiteks üks rämpstoidueine – paneb verest ajju liikuvaid aineid tõkestava barjääri rohkem lekkima. Nüüd ongi meil vaja teada, kas see on füsioloogiliselt kahjulik või normaalne. Lekkivam barjäär võib olla kahjulik sõltuvalt sellest, mis veres parasjagu ringleb. See oleneb näiteks keskkonnast tulevatest toksiinidest ja ravimitest.“

Leidmaa sõnas, et nii kiire rämpstoidu mõju tekitas küsimuse, kuidas võiks see mõjutada ravimite transporti ajju. „Tõepoolest, vähiravim, mis muidu ajju hästi ei pääse, jõudis pärast rämpstoidu lühiajalist söömist sinna märksa paremini. Seega võib rämpstoidu söömine mõjutada teatud ravimite efektiivsust ja tekitada kõrvaltoimeid. Seda infot võiks ravimite väljakirjutamisel arvestada.“

Praegu tehakse katseid hiirtega. Leidmaa sõnul sarnaneb hiire geneetiline taust inimese omaga. Katseloomad puhul on täpselt teada, kuidas nad on üles kasvanud ja mida nende emad sõid. See mõjutab ka väga palju toitumiseelistusi ja aju arengut. „Ka hiirtele on rämpstoit meelepärane. Nad söövad muidu ainult müslisarnast toitu, aga kui anname neile midagi magusat ja rasvast, meeldib see neile ja nad söövad seda palju.“

Este Leidmaa selgitas, et inimeste kiindumust rasvase ja magusa toidu vastu saab seostada evolutsiooniga. „Meile on oluline saada energiavarusid, sest toit ei ole alati olnud lihtsasti kättesaadav. Kui oli võimalus saada suure rasvasisaldusega toitu või midagi magusat, näiteks mett, siis inimese evolutsioonilised mehhanismid kohastusid selleks, et seda hästi palju tarbida ja koguda kehasse varusid. Meie keha ja aju on arenenud selleks, et need toidud meile meeldiksid. Tänapäeval on toit enamikule inimestest kättesaadav, aga meie ajapikku arenenud ajumehhanismid, mis tunnevad ära rasvase ja magusa, ei ole veel sellele järele jõudnud. See tähendab, et peame kasutama oma käitumuslikke mehhanisme ja proovima rämpstoiduga piiri pidada.“

Leidmaa tuletas meelde, et inimese toidulaud peaks olema mitmekesine „Toitu tuleks teha rohkem ise lihtsatest toorainetest ning soola ja maitsetugevdajaid võiks selles olla vähem. Tähtis on, et toidulaual oleksid köögiviljad, juurviljad ja täisteratooteid, mis annavad kiudaineid ning panevad kõhu hästi läbi käima.“

Este Leidmaa rääkis rämpstoidu mõjust ajule saates „Kuue samba taga“. Rämpstoidu ülesöömise põhjuseid käsitletakse artiklis „Astrocytic Dagla Deletion Decreases Hedonic Feeding in Female Mice“. Hetkel eelretsenseerimata artiklis „Acute high-fat high-sugar diet rapidly increases blood-brain barrier permeability in mice“ vaadeldakse lühiajalise rämpstoidu mõju hematoentsefaalsele barjäärile.

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“