Professor selgitab, kuidas koroonavaktsiinid töötavad

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane selgitab, kuidas töötavad Pfizeri ja Moderna RNA-vaktsiinid ning miks peab vaktsiin olema säilitamiseks külmutatud.

Professor Ana Rebase sõnul kujutavad need vaktsiinid endast lipiidsesse pakendisse pandud koroonaviiruse ogavalku kodeerivat informatsiooni (ingl messenger) ehk mRNA-d.

Kui vaktsiin süstitakse lihasesse, siis korjavad selle kõige kergemini endasse immuunrakud, täpsemalt dendriitrakud. „Nendes rakkudes sünteesitakse mRNA järjestuse põhjal viiruse ogavalk, mis tuntakse ära kui kehavõõras valk. See lagundatakse ja selle jupid esitatakse dendriitraku pinna koesobivuskompleksi MHCII abil järgmistele immuunrakkudele, milleks on T-rakud,“ kirjeldas Rebane. „Kokkuvõttes käivitatakse immuunvastuse kaskaad, mille tulemusena tekib organismis immuunmälu ogavalgu suhtes.“

„Lipiidne pakend aitab mRNA-l rakkudesse siseneda ja on vajalik ka selleks, et mRNA-d rakus leiduvate ensüümide poolt liiga kergesti ei lagundataks. Lisaks on ogavalgu RNA ise tehtud võimalikult organismi enda mRNA sarnaseks. Selleks pannakse mRNA mõlemasse otsa RNA elemendid, mis on pea kõigil teistel valku kodeerivatel mRNA-del,“ rääkis Rebane.

Vaktsiinide külmutamine

Teadaolevalt peab praeguseks välja töötatud koroonavaktsiine säilitamiseks ja vedamiseks külmutama, aga miks see nii on? Professor Rebase sõnul on see vajalik esmalt selleks, et lipiid-mRNA kompleks koos püsiks, sest kui seda vaheldumisi sulatada ja külmutada, nagu see lennuveo käigus juhtub, siis ta laguneb. Samuti tikub edasi-tagasi külmutamisel lagunema RNA molekul ise.

Kui Pfizeri vaktsiini peab säilitama –80 °C juures, siis Moderna vaktsiini puhul piisab temperatuurist –20 °C või lühemat aega isegi +4 °C. „Võib oletada, et kuna säilitamistingimuste katsetamiseks ei ole olnud piisavalt aega ja kuna klassikalisest laboritööst on teada, et RNA säilib külmkapis hästi –80 °C juures, siis Pfizeris mindi lihtsalt kindla peale välja. Samas on Moderna seda tüüpi vaktsiinide arendusega töötanud juba aastaid ja seetõttu võisid nad ekstrapoleerida oma teadmisi teiste sarnaste vaktsiinide kohta,“ arutles Rebane. Tema sõnul võib üks säilitamistemperatuuri erinevus tulla ka sellest, et Moderna on oma varasematele kogemustele tuginedes suutnud teha stabiilsema lipiid-mRNA kompleksi ja mRNA molekuli.

Professor Ana Rebase arutluse aluseks on ajalehes New York Times ilmunud ülevaade „How Moderna’s Vaccine Works”.

Lisateave:
Ana Rebane
Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor
737 4419
ana.rebane@ut.ee
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tudengid ajakirja lugemas

Universitas Tartuensise värskes numbris: mis teeb teadlasele peavalu?

Rahvusülikooli aastapäev peahoone

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 105. aastapäeva

Gustav Adolfi kuju

Tartu Ülikool tähistas 392. aastapäeva