MV digipädevuse kogemusseminar: infokirjaoskus püsib kolmel sambal

Meditsiiniteaduste valdkonnas on käimas digipööre, mille raames toetatakse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude digitaalsete oskuste kujunemist, mis on vajalikud õpetamiseks ja töötamiseks üha enam digitaliseeruvas meditsiini- ja tervishoiusüsteemis. Infokirjaoskusele keskenduval kogemusseminaril kirjeldati detailsemalt, mida võiksid hõlmata infopädevus, info- ja sisu loomise ning kasutamise oskused meditsiiniteadustes.

Tartu Ülikooli digipädevuse projektijuht Tanel Mällo rääkis, et juba mõnda aega on mõtiskletud, mis on meditsiinivaldkonnas oluline digipädevus ning tänaseks on välja töötatud valdkonna digipädevuse mudel, mis hõlmab meditsiinivaldkonna erinevatel erialadel vajalikke alusoskuseid, valdkondlikke teadmisi ja oskuseid ning katushoiakuid.

„Alusoskuste omamine tagab digisfääris hakkamasaamise, erialaseid ja valdkondlikult olulisi digiteemaga seonduvaid teadmisi ja oskusi peaks õpetama erialaainetes ning nendest võiks välja kujuneda üldised katushoiakud, mis toetavad inimest digitaalses maailmas hakkamasaamisel,“ rääkis Mällo, lisades, et kõige parem oleks, kui kõik meditsiinivaldkonnas olulised teadmised ja oskused jõuaksid üliõpilasteni õppetöö käigus ja seda just praktiliste ülesannete kaudu.

Infokirjaoskuse kogemusseminar

26. veebruaril toimunud kogemusseminaril keskenduti infokirjaoskusele: infootsingule, sisuloomele ja selle kasutamisele kui ühele digipädevuse sambale. Mida olulist peaks üliõpilane sellest sambast kaasa võtma ning milliste teadmiste ja oskuste toetamisele peaks õppejõud tähelepanu pöörama?

Infootsing

Meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas tegutsemine eeldab teadus- ja tõenduspõhisust. Seda iseloomustavad süsteemsus ning kriitiline mõtlemine. See tähendab, et meditsiiniteaduste valdkonna lõpetaja:

• tunneb erialanõuete vastava infoga kanaleid, nende ülesehitust ja toimimist ning oskab neis navigeerida;
• oskab valitud kanaleid ja nendes sisalduva info usaldusväärsust kriitiliselt hinnata;
• oskab formuleerida probleemi ja kohandada infootsingut vastavalt info kasutamise eesmärgile (nt diagnostika, ravi, patsiendile selgitamine);
• tunneb oma eriala kõige uuemaid uurimismeetodeid ja uurimistulemusi.

Info töötlemine ja tõlgendamine

Töö meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas hõlmab erinevate digitaalsete uurimismeetodite mõistmist ning rakendamisoskust. See tähendab, et meditsiiniteaduste valdkonna lõpetaja:

• valdab kriitilist ja analüütilist mõtlemist erialaste teadmiste hankimise meetodite ning nende otsustusprotsessis kasutamise suhtes (andmeanalüüs, uurimistulemuste tõlgendamine);
• valdab erialaseks tööks vajalikke info töötlemise ja tõlgendamise meetodeid;
• oskab (näiteks programmeerimise teel) leida/luua, kasutada ja kohandada endale vajalikke digitaalseid töö -ja analüüsivahendeid.

Sisuloome

Meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas professionaalina tegutsemine eeldab oskust end erinevates digitaalsetes formaatides erialaselt väljendada. See tähendab, et meditsiiniteaduste valdkonna lõpetaja:

• teab ja oskab luua eri formaatides (nt tekstid, tabelid, pildid, audio, multimeedia jne) elektroonilist sisu, sh olemasolevaid sisuühikuid taaskasutades;
• teab erialaseid ja avalikkusele suunatud võrgustikke, veebikogukondasid, sisujagamisplatvorme ning panustab neisse kas üksinda või teistega koostöös infot luues, edastades või jagades;
• teab, kuidas määratleda ja jagada sisu jagamise piiranguid nii enda kui teiste tööde juures (autoriõigused ja erialaselt enimlevinud litsentsid), oskab viidata kasutatud info allikatele.

Digipädevuse kogemusseminaril jagasid näiteid erinevates õppekavades juba õppetöösse integreeritud digipädevuse kohta mitmed õppejõud. Järelvaata seminari ülikooli digipädevuse veebilehestiku sündmuste rubriigist või ettekannete slaide:

• meditsiiniteaduste valdkonna digipädevuse projektijuht Tanel Mällo „Millal on infokirjaoskus?“
• epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang „Tõenduspõhise infootsingu õpetamine epidemioloogia ja biostatistika kursusel“
• Ivika Rande TÜ Kliinikumi meditsiiniinfokeskusest „Research Work for Students“
• biofarmaatsia nooremlektor Kersti Teder „Biofarmaatsia“
• spordibiokeemia ja toitumisteaduste assistent Luule Medijainen „Nutridata abil kompetentsemaks“
• õendusteaduse nooremlektor Ere Uibu „Infograafiku koostamine“

Loe digipädevuse kohta detailsemalt ning uuri olemasolevaid õppematerjale Tartu Ülikooli digipädevuse veebilehestikust.