Autor:
JP Hion

Margot Peetsalu: ravi oma patsienti nii nagu oleks ta sinu lähedane

 

Image
Margot Peetsalu

Avaldame täismahus kirurgiliste haiguste kaasprofessor Margot Peetsalu peetud kõne 2022. aasta meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktusel.

Austatud Tartu Ülikooli rektor, meditsiinivaldkonna dekaan, õppejõud ja külalised 

Armsad üliõpilased, kes te olete tänaseks jõudnud ülikooli lõpuaktusele. See on viimane hetk, kui teid saab veel üliõpilasteks nimetada, sest juba loetud minutite järel saate kätte oma diplomid. Teist on saamas noored kolleegid arstiteaduse, hambaarstiteaduse, proviisori, rahvatervishoiu ja õendusteaduse erialadel

Võib ütelda nii, et lapsepõlv saab nüüd siis lõplikult läbi. Algamas on tööelu kõigi oma murede ja rõõmudega.

Meenutage oma esimesi õpinguaastaid, kus veel kusagilt ei paistnud ihaldatud eriala ja seda rõõmu, kui jõudsite haiglasse ja hakkasite nägema reaalselt haigeid, õppisite neid uurima ja edasi juba haigusi diagnoosima ja arutama, kuidas ravida. Kuuenda kursuse praktika käigus saite kinnitust oma eriala valikule või ka hoopis vastupidi: loobusite oma valikust. Ma arvan, et nii võis olla.. Loodan, et igaüks teist midagi oma edasise elu jaoks leidis.

Mul on olnud võimalus, teist väga paljudele õpetada kirurgilisi haigusi. Teie kursusele oli see eriliselt keerukas seoses Covid epideemiga. Kliinilise meditsiini õpetamine veebi teel? Keegi polnud midagi sellist osanud ette näha, et me peame suhtlema-õpetama –õppima veebi teel. See oli meile kõikidele keeruline, aga kindlasti andis see palju enam, kui oleks olnud täiesti iseseisev õpe. Üks, mida mina selle distantsõppe käigus tajusin oli see teie- poolne pingutus võimalikult palju teadmisi saada ja loodan, et ka teie õppejõud üritasid anda oma parimat. Hetkel on raske ütelda, kuidas see kõik teie õpet mõjutas. Leides midagi positiivset: kui sa teooriat ei tea, ei oska sa ei diagnoosida ega ravida.

Nüüd sai teie stuudium läbi ja kohe-kohe hakkate konkureerima residentuuri kohtale valitud erialadel. Teil on olemas valikuvõimalus, kõik sõltub teist endist!

Kui teil on unistus saada just mingi kindla eriala spetsialistiks, siis olge järjekindel, ärge kergesti alla andke. Kui esimesel korral ei õnnestu valitud erialal residentuuri pääseda, siis üritage uuesti, kuid ärge laske aega raisku: töötage üldarstina, täiendage oma teadmisi: lugege palju ja muidugi hoidke silma lahti, võib-olla on veel mõni eriala, mis võiks teile sobida.

Meenutan ennast siin saalis istumas üle nelja aastakümne tagasi. Istusime siin ja meil justkui kõik teada. See oli sundmääramise aeg. Lõpukevadel astusime me kõik õpitulemuste pingereast lähtuvalt suunamiskomisjoni ette ja küsisime kohta, mis tundus meile kõige sobivam. Osad said, mida soovisid, teised jälle mitte. Olin kogu ülikooli aja soovinud saada naistearstiks, kuid kuna neid kohti oli vaid kaks, avaldasin soovi saada kirurgi ametikohale, mille ma ka sain. Kirurgia oli mulle küll meeldinud, kuid tookord oli see ala küll pigem meeste pärusmaa.

Ma olen tänaseks kogu oma elu töötanud üldkirurgina ja pole seda küll kunagi kahetsenud. Õnnelik juhus? Ma ei tea.

Sellest ajast on muutunud nii palju, et tookordseid lõpetajaid võrrelda tänastega tundub võimatuna. Te olete sündinud ja üles kasvanud vabas, demokraatlikus riigis. Te olete saanud hea koolihariduse ja nüüdseks ka kõrghariduse. Te valdate võõrkeeli, olete üles kasvanud arvutite ja interneti maailmas, olete targad, enesekindlad ja julged. Ma vaatan teie peale uhkuse ja vahel ka kerge kadedusega…

Kui palju on praegu infoallikaid, kust teadmisi ammutada! Kardan, et nii palju, et võib ka segadust tekitada… Tookord käisid käsitsi kirjutatud konspektid käest kätte ja jagati omavahel venekeelseid õpikuid, mida raamatukogus nappis. Olid ajad!

Aga aitab ajaloost.

Räägime sellest, mis on kõige tähtsam, et saada heaks meedikuks

Te palusite, et ma annaks teile soovitusi, mis põhinevad minu kogemusel. Üritan nüüd seda ka teha.

Meedikutena oleme need inimesed, kelle kätte kaasinimesed usaldavad oma tervise ja ka elu. Seda ei tohi me kunagi unustada ega seda usaldust ka kuritarvitada.

Esimene ja ma arvan, et olulisemaid soovitusi: ravi oma patsienti nii nagu oleks ta sinu lähedane: õde-vend-ema-isa või nii nagu sa sooviks, et ravitaks sind ennast. Kuula oma patsienti ja võta aega, et anda soovitusi ja seda kindlasti patsiendile arusaadavas keeles. Ole empaatiline! ÕS kirjeldab empaatiat kui osadustunnet teise inimesega, tema omaduste, seisundite ja käitumisega. Empaatia on oluline omadus, mis annab võimaluse jõuda teisele inimesele lähedale, teda mõista.

Ole sõbralik ja julgustav oma patsiendi ja tema lähedastega, kuid ära loo pettepilti eelseisvast ravist! Selgita rahulikult eelseisva ravi käiku, ka seda, et ees võib oodata ka raskeid ja ebameeldivaid hetki. Kui seda teed, on patsiendil lihtsam ravi taluda ja ka olukorraga leppida.

Ära solvu, kui haige soovib teist arvamust.

Ole kollegiaalne! Austa oma kolleege ja ära kunagi halvusta nende tegevust patsiendi juuresolekul. Kui sul on teine arvamus, siis räägi kolleegiga, arutage haigusjuhtu omavahel. Mitte keegi ei soovi patsienti kahjustada, kuid teed õige raviotsuseni võivad olla erinevad.

Küsi nõu kolleegidelt! Sageli jõutakse õige raviotsuseni just ühiselt. Enesekesksus ja soleerimine ei aita kaasa haige paranemisele. Kui sa ei leia õiget lahendust haige ravis, suru maha eneseuhkus ja pöördu kolleegi või kolleegide poole nende arvamuse saamiseks. Kirurgias oleneb palju kirurgist, kuid ülioluline on kogu operatsioonimeeskond. Meditsiin on meeskonnatöö ja sellesse ei kuulu ainult arstid vaid ka meditsiiniõed, hooldajad. Suhtlemises nendega ole sõbralik, kuid anna korraldused täpselt ja korrektselt, sest ainult siis saad sa loota, et need korraldused saavad nii ka täidetud .

Hoia ennast kursis oma eriala arenguga. Loe ja uuri teaduspõhist kirjandust. Kirurgina soovitan enne igat operatsiooni mõtelda selle käik eelnevalt läbi, vaadata ka, kuidas seda operatsiooni teevad sinu kolleegid mujal maailmas.

Hoia ka oma tervist, nii vaimset kui ka füüsilist. Pea lugu tervislikust eluviisist, tervisespordist ja ka heast unest. Meditsiin kipub muutuma meie elu põhiosaks, ta tuleb vahel ka koju kaasa. Kuid on lausa kohustuslik tegelda kõrvaliste asjadega: puhata, reisida ja tegelda oma hobidega. Hobisid, mis iganes nad ka poleks, ei tohi jätta unarusse.

Ja mis on elus kõige tähtsam? See on perekond! Mõistev ja armastatud kaaslane, lapsed, vanemad ja vanavanemad ja sõbrad. Nendesse tuleb panustada igakülgselt, kuid eelkõige tuleb neile leida aega. Aega kipub alati nappima, aga teie vanemad ei ela igavesti, teie lapsed on vaid korra väikesed. On asju, mida lihtsalt ei saa edasi lükata.

Meie perekond moodustab meie tagala ja tugev tagala hoiab ja kaitseb meid ka kõige raskemates olukordades. Neid raskeid olukordi tuleb ka meditsiinis sageli ette.

Kasutan siin oma hiljaaegu lahkunud abikaasa kirurgia professor Ants Peetsalu sõnu: pole oluline, kui palju on sul CC-artikleid ja tsiteerimisi või palju sa haigeid eluaja jooksul ravisid. Kõige olulisem on see, mis inimene sa olid ja kui kallis sa oma perele olid.

Armsad lõpetajad.

Ma soovin, et teist saaksid tublid arstid, hambaarstid , proviisorid, rahvatervise või õenduse spetsialistid, kuid veelgi enam soovin ma, et teist saaksid õnnelikud inimesed.

Seiske alati näoga päikese poole, siis jäävad varjud selja taha…

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tartu Ülikooli tudengid Delta õppehoones

Mentorlusprogrammis saavad väärtusliku kogemuse nii üliõpilased kui ka vilistlased

Kaasprofessor Ülle Voog-Oras MV avatervitusel 2024

Kaasprofessor Ülle Voog-Oras esmakursuslastele: „Vaielge õppejõududele vastu, küsige, kommenteerige ja muutke seeläbi maailma!“

Tudeng loengus

Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse lõputöid