Katsed hiirtega näitasid, et D-vitamiini puudus halvendab mälu

Hinnanguliselt on 1 miljardil inimesel maailmas D-vitamiini puudus. Tartu Ülikooli teadlaste hiirtel läbi viidud katse näitab, et D-vitamiini puudus halvendab lühi- ja pikaajalist mälu.

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Kelli Somelar-Duracz ütles, et D-vitamiin on oluline mikrotoitaine, mis mängib märkimisväärset rolli närvisüsteemi töös. „Defitsiidist on ühe riskigrupina rohkem ohustatud eakad, kelle D-vitamiini sünteesivõime nahas on vähenenud, kes potentsiaalselt viibivad vähem päikesevalguse käes ning kelle kehakoostisest moodustab suurema osa rasvkude, kus rasvlahustuv D-vitamiin ladestub,“ selgitas ta.

Tartu Ülikooli teadlaste hiirte peal läbi viidud katsete eesmärk oli välja selgitada, kas D-vitamiini pikaajaline puudus halvendab vananedes kognitiivseid funktsioone ja kuidas see mõjutab vastuvõtlikkust stressi suhtes. 

Kelli Somelar-Duracz sõnas, et katse tegemiseks jagati hiired tarbitava toidu alusel kahte rühma: kontrollrühm ja D-vitamiini defitsiidis rühm, kelle toidus puudus D-vitamiin. „Viis kuud pärast defitsiitse dieedi algust hinnati hiirte mälu. Katsete tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendas hiirte lühi- ja pikaajalist mälu. Seejärel tekitati mõlemas grupis pooltele hiirtest kroonilist ettearvamatut mõõdukat stressi, et hinnata, kas D-vitamiini puudus võiks võimendada pikaajalise stressi negatiivset mõju. Stressi järel hinnati keskkonnaga seonduva hirmumälu kinnistumist ja ümberõppimist. Lisaks testiti hiirte enesehoolitsuskäitumist,“ selgitas ta. „D-vitamiini puudus halvendas hirmumälu kinnistumist ja hiirte ümberõppimise võimet. Erinevalt kontrollgrupi hiirtest ei ununenud D-vitamiini puuduses hiirtel varasemalt kindlas keskkonnas kogetud negatiivne stiimul,“ ütles doktorant.

Ühtlasi näitasid katsed, et stress ja D-vitamiini puudus eraldiseisvatena pärssisid enesehoolitsuskäitumist, vähendades karvkatte puhastamisele kulunud aega. Kuid kui pikaajaline stress ja D-vitamiini puudus esinesid koos, parandas see hiirte enesehoolitsuskäitumist. On võimalik, et eelnevalt väljakujunenud mäluhäired mõjutasid neil hiirtel stressi kogemist ning et mäluhäire foonil avaldas stress teistmoodi käitumismustri.
Seega sai järeldada, et pikaajaline D-vitamiini puudus põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus ning hirmumälu kinnistumises ja ümberõppimises. Küll aega ei tuvastatud, et D-vitamiini puudus süvendaks stressist tingitud mäluhäireid.

Selgitades mäluhäirete võimalikke põhjuseid, võeti vaatluse alla ajupiirkonnad, mis on olulised mälu- ja õppimisfunktsioonides. Neis piirkondades leiti närvirakkude kadu ning põletiku ilminguid, mis võivad olla mäluhäirete kujunemise aluseks.

Kelli Somelar-Duracz tegi ettekande "D-vitamiini defitsiidi ja kroonilise ettearvamatu mõõduka stressi mõju kognitiivsetele funktsioonidele jaenesehoolitsusele C57/Bl6J hiiremudelis" tänavusel Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeval.