Kas personaalmeditsiin ja personaalne meditsiin tähendavad üht?

Personaalse meditsiini käsitluse kõrval räägitakse ühiskonnas aina enam personaalmeditsiini mõistest. Mis on nende erinevused, kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse 11. oktoobril Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil „100 aastat personaalset meditsiini“.

Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.

„Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld,“ sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.

Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. „Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades,“ rõhutas Lember.

Arstiteaduskonna 387. aastapäeva tähistatakse 10. ja 11. oktoobril teaduskonverentsi ja teemakonverentsiga. 10. oktoobril toimuval teaduskonverentsil tutvustatakse ligi saja meditsiiniteaduste valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi. 11. oktoobril toimub teemakonverents „100 aastat personaalset meditsiini“.

Teiste seas esinevad:

• Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu „Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik“,
• TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani „Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel“,
• TÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap „Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist“,
• TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik „Personaalmeditsiin onkoloogias“ ning
• Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm „Arst eile, täna ja homme“.

Tutvu teaduskonverentsi teeside ja konverentsi „100 aastat personaalset meditsiini“ kavaga valdkonna veebilehel.

Konverentsist teeb otseülekande UTTV.

Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist.