JÄRELVAADATAV: teaduse elutööpreemia saab immunoloogia professor Raivo Uibo
Vabariigi Valitsus kinnitas teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli immunoloogia professor akadeemik Raivo Uibo ning akadeemik Jakob Kübarsepp. Aastapreemia said Tartu Ülikooli teadlased viies kategoorias. Auhindade üleandmist saab järelvaadata YouTube'is.
Raivo Uibo on üks silmapaistvamaid ja mõjukamaid meditsiiniteadlasi Eestis, nüüdisaegse kliinilise immunoloogia alusepanija, eestvedaja ning suunanäitaja. Tema elutöö on teadustöö selle kõige laiemas mõistes: alates teadusliku mõtteviisi õpetamisest ja propageerimisest, vajaliku taustsüsteemi kujundamisest ning teaduse väärikuse hoidmisest kuni säravate avastuste ja nende rakendusteni. Seejuures on ta uurinud nii krooniliste põletike taga olevad immunoloogilised mehhanismid või maksahaiguste kliinilisi vorme eristavad testid. Ta on andnud tohutu panuse nii erialakogukonna, teadusmaastiku kui ka kogu ühiskonna arengusse ning terve plejaadi uute teadlaste kasvatamisse.
Akadeemik Jakob Kübarsepp on Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur, kes töötab pulbermetallurgia vahendite abil välja selliseid ülitugevaid ja vastupidavaid kattekihte ja kulumiskindlaid kergkomposiite, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle, näiteks volframit või koobaltit.
Aastapreemia (20 000 eurot) viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parima teadustöö eest pälvisid kümme Tartu Ülikooli teadlast.
Täppisteadused
Täppisteaduste preemia sai arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest. Aju- ja tunnetusteadust põimides uurib laureaat, mil moel on raku tasemel mehhanismid seotud teadvusega ning kuidas rakendada inimajus toimuvat tehisaru arendamisel. Teadvuse tekkimist põhjendab Aru kahe ajus anatoomiliselt lahutatud signaalivoo koostoime kaudu. Ta analüüsib, kuidas saavad inimesed teistest aru, ja pakub ideid, mis viivad lähemale arvutipõhisele mõtlevale tehisintellektile.
Keemia ja molekulaarbioloogia
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal läks jagamisele kahe teadlase vahel. Rakubioloogia kaasprofessor Viljar Jaks pälvis tunnustuse tööde tsükli „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ eest. Jaks analüüsib naha, rasvkoe ja maksa rakkude taasteke. Tema teadustöö näitab, et rakuvälised maatriksvalgud olfaktomediin-4 ja trombospondiin osalevad naha tuumikkomponentide toimimises. Olfaktomediin-4 toime soodustab rakkude tööd ja taastumist ning naha haavade paranemist.
Arstiteadused
Arstiteaduste alal premeeriti traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhatajat, ortopeedia professorit Aare Märtsonit ning ortopeedia kaasprofessorit Katre Maasalu tööde tsükli „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ eest.
Märtson ja Maasalu on tuvastanud palju osteoartroosist ehk liigese kulumisest tekkiva põletiku ja immuunsüsteemi häirega seotud valke. Nende teadustöö on näidanud, kuidas muudab põletikuline liigesevedelik liigese keskkonda ja laseb makrofaage liigest kahjustama. Habraste luude haigus on harv kaasasündinud geneetiline arenguhäire. Laureaadid on teinud kindlaks selle molekulaarsed põhjused paljudel Eesti inimestel ning rakendanud oma teadmisi ka Vietnamis ja Ukrainas.
Geo- ja bioteadused
Geo- ja bioteaduste alal pälvisid tunnustuse makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona (töörühma juht), botaanika professor Meelis Pärtel, makroökoloogia teadur Riin Tamme ning Aurèle Éric Toussaint (töötas ülikoolis makroökoloogia teadurina 31. detsembrini 2023) tööde tsükli „Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest“ eest.
Laureaadid on isendite ja liikide loendamise ning klassikalise taksonoomia asendanud elurikkuse funktsionaalse tunnetamise ja analüüsiga. Nad on õppinud hindama ökosüsteemi osade eri tunnuste ja talitluse koostoimet ning avastanud soontaimede elurikkuse uue alusteadmise: funktsionaalne elurikkus on maa all alati väiksem kui maa peal. Muu hulgas on töörühm pakkunud võimalusi tumeda elurikkuse määratlemiseks.
Humanitaarteadused
Humanitaarteaduste aastapreemia said poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning semiootika teadur Mari-Liis Madisson tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest.
Tsüklis sünteesitakse semiootiline analüüs ning sotsioloogiline ja kultuuriteaduslik lähenemine poliitiliseks vormianalüüsiks: uuritakse, kuidas avalikus ruumis teemasid tõstatatakse või auditooriumi olukorrataju kujundatakse ning mil viisil avaldub see poliitilises praktikas. Laureaadid näitavad, kuidas on vandenõuteooriate tähendusloome kohastunud ekraani- ja ühismeediaga. Analüüs ulatub humanitaarteadustest kaugemale ning moodustab osa riigikaitse ja julgeoleku laiapõhjalisest strateegiast.
„Tänu andekatele teadlastele on teadussaavutused aidanud kaasa meie ühiskonna arengule ning avanud teadusmaailma eri tahke,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Elutööpreemiate laureaadid Jakob Kübarsepp ja Raivo Uibo on muutnud mitte ainult Eesti teadust, vaid nende teadustööd on mõjutanud ka paljude Eesti inimeste elusid. Lisaks on nad tunnustatud õpetajad, kes oma teadmisi noortele edasi jagavad,“ rääkis Kallas.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti Teaduse Akadeemia president Tarmo Soomere tõi esile, et klassikaliste loodus- ja tehnikateaduste taotluste suurepärane tase oli igati meeldiv ja pigem oodatud. „Küll aga on muljetavaldav, et Eesti põllumajandusteaduste ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna liidrid avaldavad nüüd oma töö tulemusi regulaarselt valdkonna kõige mõjukamates ajakirjades. Nii teevad nad Eesti vaimult järjest suuremaks,“ sõnas Soomere.
Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamisel 21. veebruaril.
Loe riigi teaduspreemiate 2024. aasta laureaatide lühitutvustusi.
Teised tänavused aastapreemiate laureaadid on
- tehnikateaduste alal Dmitri Vinnikov, Andrei Blinov, Andrii Chub ja Oleksandr Husev tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest;
- põllumajandusteaduste alal Eve Veromann tööde tsükli „Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses“ eest;
- sotsiaalteaduste alal Indrek Ibrus tööde tsükli „Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud“ eest.
Vaata otseülekannet:
