Euroopa Komisjoni uue projekti abil otsitakse lahendusi Covid-19-järgsetele terviseprobleemidele

Image

Selle aasta alguses sai hoo sisse Euroopa Komisjoni projekt POINT, mille raames uuritakse Covid-19 pikaajalist tervisemõju. Projektis osalevad ka Tartu Ülikooli genoomika ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased.

Uues projektis keskendutakse pärast Covid-19 akuutset põdemist järgnevale faasile. Eesmärk on leida lahendusi Covid-19-järgsete haiguste paremaks tuvastamiseks ja ennetamiseks.

POINT-i töörühma kuuluvad Tartu Ülikoolist molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ning epi- ja farmakogenoomika professor ja Eesti geenivaramu juht Lili Milani.

Vaatamata sellele, et tervishoiusüsteem keskendub eelkõige Covid-19 läbipõdemisele, näitavad uuringud, et ägeda haiguse järel suureneb risk kopsu-, südame-veresoonkonna- ja neerusüsteeme mõjutavate mittenakkuslike haiguste tekkeks. Euroopa Liidus on teada üle 183 miljoni sellise haigusjuhu ja kuni 70 protsenti patsientidest kogeb pärast nakatumist elundite töö langust. Projekti eesmärk on leevendada nende terviseprobleemidega seotud sotsiaal-majanduslikke kulusid.

Projekti koordinaatori, Kopenhaageni Ülikooli kaasprofessori Claus Desleri sõnul on inimene levinud arvamuse järgi pärast sümptomite kadumist sama terve kui enne ning saab naasta oma töö ja igapäevaelu juurde. „Covid-19 pandeemia on paljastanud siiski teistsuguse reaalsuse. Nüüd mõistame, et selle haiguse tagajärjed võivad kesta mitu kuud pärast haiguse ägedat faasi, mõjutades tervist nii vahetult kui ka suurendades krooniliste mittenakkuslike haiguste riski. Seetõttu vajame terviklikumat lähenemisviisi Covid-19 ja teiste raskete nakkushaiguste tagajärgede ohjamiseks. POINT-iga saame parema ülevaate Covid-19-järgsest faasist ning töötame välja tööriistad ja juhised, mis aitavad vähendada Covid-19 põedmisele järgnevate pikaajaliste terviseprobleemide riski.“

Chiara Palazzetti, teaduskommunikatsiooniasutuse Fondazione ICONS projektijuht ütles, et selliste püüdluste jaoks on tarvis tõuget ja teaduslikku lähenemist. „Seetõttu oleme projektis toeks tulemuste avalikustamisel ning teeme koostööd arstide ja teiste tervishoiutöötajatega. Eesmärk on juurutada väljatöötatud meetmed tervishoiusüsteemi, et tagada patsientide parem tervis.“

Pärt Petersoni hinnangul on oluline aru saada, kuivõrd Covid-19 pandeemia võis mõjutada teiste krooniliste haiguste esinemist. „Tartu Ülikoolis toetume Eesti geenivaramu andmetele, et aru saada, kas krooniliste haiguste haiguste esinemine muutus ja kui muutus, siis millised tegurid võisid sellele kaasa aidata.“

Uurimistöö käigus kasutatakse ulatuslikke biopankasid, kust leiab teavet enam kui kuue miljoni eurooplase kohta. Muu hulgas analüüsitakse ka Eesti geenivaramu andmeid. Sellise kollektiivse jõupingutuse käigus võib muutuda arusaam sellest, kuidas Covidi-järgseid terviseprobleeme mõista ja nendega toime tulla. Projekt on oluline ka seetõttu, et selle abil püütakse täita lünka, mis tekkis tervishoius Covid-19 pandeemiale reageerimisel, ja keskendutakse haigusjärgsele faasile, mida on seni suhteliselt vähe uuritud.