Aleksandr Bregin kaitseb doktoritööd „​​​​​​​Alterations of emotional behaviour induced by the genetic invalidation of the limbic system associated membrane protein (Lsamp) – potential implications for neuropsychiatric disorders“

28. septembril kell 15.00 kaitseb Aleksandr Bregin doktoritööd „Alterations of emotional behaviour induced by the genetic invalidation of the limbic system associated membrane protein (Lsamp) – potential implications for neuropsychiatric disorders“ („Limbilise süsteemiga seotud membraanvalgu (Lsamp) väljalülitamisega seotud muutused hiirte emotsionaalses käitumises – lähenemisviis neuropsühhiaatriliste haiguste paremaks mõistmiseks“).

Juhendajad:
kaasprofessor Mari-Anne Philips, Tartu Ülikool
professor Eero Vasar, Tartu Ülikool
arst-resident Jürgen Innos, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik

Oponent:
dr Liga Zvejniece, Latvian Institute of Organic Synthesis (Läti)

Kokkuvõte
Raku pinna neuraalsed adhesioonivalgud koordineerivad neuriitide väljakasvu, mis on aju struktuuri ja käitumisprotsesside õigeks väljaarenemiseks äärmiselt oluline. Töös uuritakse, millist mõju avaldavad hiire käitumisele ja sellega seotud biokeemilistele korrelaatidele kaks aju plastilisusega seotud IgLON perekonna neuraalset adhesioonimolekuli – limbilise süsteemiga seotud membraanivalk (Lsamp) ja selle seondumispartner neurotrimiin (Ntm).

Käesolevas doktoritöös antakse esmalt ülevaade Ntm-puudulikkusega (Ntm−/−) hiire käitumuslikust profiilist. Ntm−/− hiirtel esineb emotsionaalse õppimise häire ning kahe kõnealuse hiireliini ainsaks kattuvaks fenotüübiks oli alanenud tundlikkus d-amfetamiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele. Lsamp−/− hiirtel esines suurenenud tundlikkus kokaiini ja morfiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele ning samuti ülitundlikkus GABA modulaatorite sedatiivsele ja lihaseid lõõgastavale toimele. Estsitalopraami krooniline manustamine suurendas oluliselt metsiktüüpi (+/+) hiirte üldist aktiivsust ja Lsamp−/− uudistamisaktiivsust ning suunas Lsamp−/− hiirte suurenenud serotoniini (5-HT) käibe +/+ hiirtega samale tasemele. Seega, Lsamp võib avaldada olulist mõju 5-HT süsteemi sünapsite talitlusele ning 5-HT süsteem võib olla Lsamp−/− hiirte käitumises esinevate ärevuse ja sotsiaalsusega seotud muutuste neurokeemiliseks vahendajaks.

Käitumiskatsed näitasid, et kui lülitada korraga välja nii Lsamp kui ka Ntm geen (topeltmutandid), siis mõned Lsamp−/− ja Ntm−/− hiirte juures ilmnenud efektid (ujumiskiiruse vähenemine ja liikumisaktiivsuse suurenemine) võimenduvad, mis viitab Lsamp ja Ntm geenide interaktsioonidele. Sarnast interaktsiooni kinnitavad ka rakukultuuri katsed. Kokkuvõtteks, käesolev töö näitab, et Lsamp koos oma seondumispartneri Ntm-iga osaleb mitmete käitumuslike kohanemisreaktsioonide aluseks olevate virgatsaine süsteemide (dopamiini, serotoniin, GABA) aktiivsuse moduleerimises.

Tartu Ülikool uuring näitas, et ühest geeniveast põhjustatud mehepoolne viljatus on arvatust palju sagedasem.

Mehe viljatus tekib arvatust sagedamini ühe geeni veast

Veebiseminar: teadmussiirdedoktorantuur

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond korraldab veebiseminari, et tutvustada teadmussiirdedoktorantuuri eesmärke ja võimalusi selles osaleda.
MVBS_lab

Tallinnas räägitakse NRF2 rollist haiguste reguleerimisel ja selle terapeutilisest potentsiaalist