Instituudi juhtimine

 

Bio- ja siirdemeditsiini instituuti juhib instituudi nõukogu poolt valitud juhataja - professor Eero Vasar.

Instituudi kõrgeim akadeemiline otsustuskogu on instituudi nõukogu, mis kehtestab instituudi tegevuskava, määrab arenguprioriteedid ning arutab ja otsustab instituudi õppe- ning teadus- ja arendustööd puudutavaid küsimusi. 

Instituudi nõukogu koosolekud toimuvad tavaliselt kuu teisel kolmapäeval.

Instituut juhindub oma tegevuses eelkõige bio- ja siirdemeditsiini instituudi põhikirjast.

 

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu koosseis: 

Esimees:
Anti Kalda, professor

Ametikohajärgsed liikmed: 
Eero Vasar, bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, füsioloogia osakonna juhataja, professor, dr. med.
Mihkel Zilmer, biokeemia osakonna juhataja, professor, dr. med.
Allen Kaasik, farmakoloogia osakonna juhataja, professor, dr. med.
Pärt Peterson, biomeditsiini osakonna juhataja, professor, PhD
Raivo Uibo, immunoloogia osakonna juhataja, professor, PhD
Andres Arend, anatoomia osakonna juhataja, professor, knd
Reet Mändar, mikrobioloogia osakonna juhataja, professor, dr. med.
Marika Väli, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse osakonna juhataja, professor, knd
Kai Kisand, professor, PhD
Maris Laan, professor, PhD
Irja Lutsar, professor, dr. med.
Ana Rebane, professor, PhD
Aleksander Žarkovski, professor, dr. med.
Tambet Teesalu, professor, PhD

Akadeemiliste töötajate esindajad:
Martti Laan, kaasprofessor, PhD
Aili Tagoma, teadur, PhD

Määratud liikmed: 
Mario Plaas, kaasprofessor, katseloomakeskuse juhataja, PhD
Jaan Eha, professor, kliinilise meditsiini instituudi esindaja, PhD 
Pille Taba, professor, kliinilise meditsiini instituudi esindaja, dr. med.

Üliõpilaste esindajad: 
Mahvish Faisal, üliõpilaste esindaja, doktorant
Carolin Kuuskmäe, üliõpilaste esindaja, doktorant
Kerda Pulk, üliõpilaste esindaja, doktorant
Kadri Liis Laas, üliõpilaste esindaja
Adele Tamm, üliõpilaste esindaja
Gaida Kertu Roos, üliõpilaste esindaja

Sekretär:
Marja-Liisa Rattasep (hääleõiguseta)

 

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi (BSMI) arenguprioriteedid aastani 2021

Kinnitatud 13.12.2019 instituudi nõukogus

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi (BSMI) arengukava lähtub Tartu Ülikooli arengukavast ning tugineb viiele meditsiiniteaduste valdkonna arenguprioriteedile: tõenduspõhine õpetamine, innovaatiline alusteadus, nüüdisaegne akadeemiline keskkond ja taristu, ühiskonna hüvang ja terviseteadlikkuse kasv ning uute teadmiste poole pürgiv üliõpilane. Arenguprioriteetide eesmärk on kindlustada BSMI jätkusuutlik areng. Samuti peab BSMI oma rolliks toetada kõrgel tasemel arstiteaduse ja tervishoiu spetsialistide ettevalmistamist tänapäeva muutuvas ühiskonnas. Arvestades, et koroonaviiruse pandeemia on jätkuvalt ühiskonna erinevaid aspekte tasalülitamas, peab BSMI vajalikuks mitmekülgset panustamist võitlusesse selle pandeemiaga.

BSMI missioon

Olles bio- ja siirdemeditsiini arendamise ja õpetamise eest vastutaja meditsiiniteaduste valdkonnas, on BSMI missiooniks igakülgne panustamine kõrgel tasemel spetsialistide ettevalmistamisse meditsiini, tervishoiu ja rahvatervise alal. Meie erialane kompetents baseerub eelkõige kõrgetasemelisel bio- ja siirdemeditsiinilisel teadustööl, mis loob vajalikud eeldused sellest tulenevate teadmiste igakülgseks rakendamiseks kliiniliste teadmiste omandamisel järgmistes õppeastmetes. Samuti on see oluline akadeemilise järelkasvu koolitamiseks prekliiniliste distsipliinide õpetamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Järgides tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid, osaleme Eesti tervishoiupoliitika kujundamisel ja toetame nüüdisaegsete lahenduste, nagu e-meditsiin, tehisintellekt ja personaalmeditsiin, juurutamist.

BSMI visioon

Olla Läänemere regioonis juhtiv akadeemiline bio- ja siirdemeditsiini teaduskeskus, millel on oluline tõenduspõhisust kindlustav roll Eesti tervishoiusüsteemis.

1. Tõenduspõhine õpetamine

Meditsiiniteaduste valdkonnas antava hariduse lahutamatuks osaks on õppejõudude kompetentsus, tõendus- ja õpiväljundipõhisus ning innovatsioon kõigil meie õpetatavatel erialadel ja õppeastmetel. Meie õppekavad toetavad üliõpilaste ülekantavate oskuste, digi- ja ettevõtluspädevuste omandamist. Arendame pidevalt instituudi õppekavasid eesmärgiga anda tugevad alusteadmised prekliinilistel erialadel ning panustada rahva tervisega seotud valdkondade arengus ning võtame arvesse muutuva ühiskonna nõudmisi. Õpetamisel juhindume Tartu Ülikooli hea õpetamise tavast.

1.1. Rakendame kõikidel õppekavadel täiendavalt uuenduslikke õpimeetodeid, mis võimaldavad akadeemiliste teadmiste omandamist nii kontakt- kui distantsõppena ning loome selle rakendumiseks uusi digilahendusi.

1.2 Suurendame erinevatel erialadel doktoriõppe paindlikkust doktoriõppe uue reeglistiku raames ning loome täiendavaid võimalusi tegevustoetuste välistele doktorantidele. Lähtume interdistsiplinaarse, valdkondade vahelise ja rahvusvahelise koostöö osakaalu ja olulisuse tõusust meditsiiniteadustes.

1.3 Pöörame eraldi tähelepanu magistriõppekavade arendamisele lähtudes tööturu nõudlusest, rahvusvahelisest kogemusest ning instituutide ja valdkondade vahelise koostöö integreerituse olulisusest.

Meie eesmärgiks on anda tugev akadeemiline haridus, mille lahutamatuks osaks on laiapõhjalise interdistsiplinaarse teoreetilise hariduse taustal ka spetsiifilised, praktilised ja ülekantavad oskused ning valmisolek elukestvaks õppeks. Konkurentsivõimelise spetsialisti ettevalmistamisel vajame parimat integreeritust teoreetilise ja praktilise õppe vahel kogu prekliinilise õppe vältel.

1.4 Prekliinilises õppes soosime osalemist erinevates teadus- ja arendusprojektides ning doktoriõppes kujundame tsüklite õpiväljundid ning nende mõõdikud ja arendame ülekantavate oskusi.

1.5 Elukestva õppe raames arendame instituudis õpetavate erialade raames kvaliteetseid täiendkoolitusi ning loome võimalusi mikrokraadide rakendamiseks.

2. Alus- ja rakendusteaduste ning uute tehnoloogiate ja innovaatiliste lahenduste siire meditsiini ja tervisepraktikatesse

BSMI arengu eelduseks on rahvusvahelisel tasemel toimiv teadustöö ning selle integreeritus rahvusvahelisse teadusesse, teadusvõrgustikesse ning tippkeskustesse. Lisaks rahvusvahelisuse mõõtmele peame oluliseks ka interdistsiplinaarset teadus- ja arendustööd nii ülikoolisiseste kui ka -väliste asutustega (sh valdkonna ja ülikooli instituutidega, teiste Eesti kõrgkoolide, raviasutuste, erialaliitudega). Meie eesmärgiks on uute teadussaavutuste kiire siire tervishoiuteenuste osutajatele ning me väärtustame ja toetame intellektuaalse omandi loomist ja kaitsmist.

2.1 Panustame instituudi võimekuse kasvatamisse teadusrahastuse hankimisel läbi osalemise Horizon Europe programmis ja muude meetmete raames loodavates konsortsiumites.

2.2 Toetame tugevate teadussuundade arengut ja tagame samal ajal kõigi teiste erialade jätkusuutlikkuse, mis on vajalikud kvaliteetse õppetöö ja akadeemilise järjepidevuse tagamisel.

2.3 Peame oluliseks teaduse infrastruktuuri jätkusuutlikkust ja ühiskasutatavust ning võimestame bio- ja siirdemeditsiini tugistruktuure.

Oluliste väljakutsetena laiapõhjalise teadus- ja arendustöö kindlustamisel näeme üliõpilaste suuremat kaasatust teadustöösse, aga ka edukust teadusrahastuse hankimisel. Peame tähtsaks kraadiõpinguid ja üliõpilaste osalemist teadustöös kõikidel õppetasemetel ning soodustame doktorantide ühisjuhendamist välisülikoolidega. Lisaks teadusrahale näeme potentsiaali ka efektiivsemas eraraha kaasamises nii ühisprojektide kui ka stipendiumifondide kaudu.

2.4 Töötame välja teadmussiirde doktorantuuri põhimõtted ja rakendamise koostöös ülikooliväliste partneritega (sh TÜ kliinikum jt haiglad, biotehnoloogia- ja tervishoiuteenuseid pakkuvad ettevõtted).

2.5 Seisame hea noorteadlaste karjääri edendamise ja järeldoktorantuuri siirdumise eest, suurendame BSMI võimekust järeldoktorantuuri baasina ning soodustame noorteadlaste tagasipöördumist.

2.6 Loome võimalusi kaasamaks erinevate õppeastmete üliõpilasi teadusprojektidesse, soodustame üliõpilasteadust ning jätkame juba toimiva teadusõppe mooduli arendamist BSMI-s.

3. Nüüdisaegne, ühiskonna ja teaduse arengut järgiv akadeemiline keskkond ja infrastruktuur

BSMI on avatud ideedele ja uuendustele ning seab oma tegevustes alati sihiks parima võimaliku kvaliteedi. Instituut tähtsustab võrdväärselt õppe- ja teadustööd ning arvestab sellega ka kvaliteetse tööjõu värbamisel ning tehtava töö tulemuslikkuse hindamisel. BSMI sisemise arengu seisukohalt on kestvalt oluline säilitada akadeemiline kompetentsus ja järelkasv kõikidel prekliinilistel (bio- ja siirdemeditsiini) erialadel.

3.1 Pidades oluliseks töötajate pidevat enesearendamist, osaleme valdkonnasisestes koolitus- ja mentorlusprogrammides, loome võimalusi parimate praktikate levimiseks ning arendame meditsiiniteaduste valdkonna raames töötajate erialaseid ning juhtimisalaseid pädevusi.

3.2 BSMI erinevate spetsialiste vahelise meeskonnatöö arendamiseks toetame instituudi osakondade koostööd ning integreerime senisest enam õppekavades erinevate osakondade kompetentse ja pädevusi.

3.3 Koostöös meditsiiniteaduste valdkonna ja ülikooliga parandame instituudi võimekust kaasamaks täiendavaid välisvahendeid erinevatest õppe-, teaduse- ja koostöö meetmetest, osaleme aktiivsemalt Erasmus+, Horizon Europe, EIT Health projektides.

Väärtustame oma inimressurssi ning peame oluliseks läbipaistvat ja tulemuslikkust arvestavat personalipoliitikat, motiveerivat tasustamist, tervislikke, loomingulisust ning vaimset heaolu soodustavaid õpi- ja töötingimusi. Ruumilise keskkonna arendamisel peame silmas erivajadustega inimesi. Kujundame oma mõtteviisi ja töökeskkonda järjest enam rohelisele maailmavaatele ja kestlikule arengule vastavalt.

3.4 Tagame, et meie õpi- ja töökeskkond tervikuna, sh auditooriumite mahutavus, laborite ning õpperuumide nüüdisaegsus ja tehnoloogiline valmisolek, on rakendatud parimal viisil. Toetame üliõpilastele paremate ja rohkem õppimist toetavate õpialade loomist.

4. Teadmussiire ühiskonna hüvanguks

Osaleme aktiivselt tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamisel ning oleme innovaatiliseks partneriks tervishoiu ja rahvatervise edendamisega seotud ettevõtetele. Toetame targa riigi kontseptsiooni, kus tervishoiu kvaliteedi nõunikeks, arendajateks ja juhtideks on teaduskraadiga eksperdid.

4.1 Seame koostöös sidusgruppidega eesmärgiks personaalmeditsiini arendamise ning selle parima rakendumise rahva tervise hüvanguks.

4.2 Otsime ja loome võimalusi osalemiseks ühiskonna tervisega seotud väljakutsete lahendamises ja erinevates innovaatilistes projektides nii Tartus, Eestis kui ka mujal maailmas. Kasutame siin parimal viisil ka erinevaid koostöövõrgustikke, sh ENLIGHT, GUILD, EITHealth.

4.3 Rakendame paremini BSMI tuumiktaristuid ja kompetentse ühiskonna hüvanguks, taseme- ja täiendõppeks ning koostööks ettevõtetega.

4.4 Toetame erialase ja eestikeelse õppematerjali, sõnavara, õpikute arendamist.

5. Uute teadmiste poole pürgiv üliõpilane

Anname oma parima, et meie üliõpilased oleksid kriitilise mõtlemisega, innovaatilised, väärtustaksid pidevat enesearengut, enesejuhtimist ja elukestvat õpet. Julgustame üliõpilasi õppima välisülikoolis ning loome selleks paremaid võimalusi.

5.1 Loome meditsiiniteaduste valdkonnas üliõpilaste õpirände stimuleerimiseks õppekavadele välisõppemoodulid.

5.2 Parimate ja motiveeritumate üliõpilaste leidmiseks teeme koostööd koolidega, tutvustades ja populariseerides meditsiiniteaduste erialasid ning suurendades õpilaste huvi õppe- ja teadustöö vastu meditsiiniteaduste valdkonnas.

5.3 Kaasame suuremal määral meie vilistlasi erinevatesse rollidesse nii õppetöös, juhendamistes, mentorluses, aga ka võimalike fondide loomisel nii õppe- kui ka teadustöö toetuseks.

5.4 Loome võimalusi rahvusvaheliste üliõpilaste paremaks lõimumiseks Eesti üliõpilastega.

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi kodukord

Kinnitatud 09.03.2026 instituudi nõukogus

Vastu võetud bio- ja siirdemeditsiini meditsiini instituudi põhikirja punkti 12.10 alusel.

 

I Nõukogu istungi korraldamine

1. Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab instituudi nõukogu esimees või teda asendav isik. Nõukogu esimeest asendab tema äraolekul nõukogu vanim kohalolev liige.

2. Nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kuus korda aastas. Nõukogu koosolekud toimuvad reeglina kuu teisel kolmapäeval. Nõukogu esimees peab nõukogu koosoleku kokku kutsuma ka vähemalt poolte nõukogu liikmete soovil.

3. Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib nõukogu koosoleku korraldada elektroonilises vormis. Otsustamist vajava(d) küsimuse(d) ja küsimus(t)ega seotud materjalid ning vastamiseks antud tähtaja edastab instituudi juhataja ülesandel nõukogu listi nõukogu sekretär. Elektroonilise koosoleku kestus on vähemalt kolm tööpäeva.

4. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole selle liikmetest. Kui veerandtunni jooksul koosoleku alguseks määratud ajast arvates nõutav arv nõukogu liikmeid kohale ei ilmu, teatab juhataja, et koosolekut ei toimu.

5. Nõukogu koosolekutest võivad nõukogu esimehe otsusel sõnaõigusega, kuid hääleõiguseta osa võtta isikud, kes ei kuulu nõukogu koosseisu.

6. Nõukogu koosolekutest osavõtt on nõukogu liikmetele kohustuslik. Oma osavõttu koosolekust kinnitab nõukogu liige allkirja andmisega enne koosoleku algust. Nõukogu liige võib koosolekult puududa, koosolekule hilineda või koosolekult lahkuda ainult mõjuvatel põhjustel, teatades sellest vähemalt päev ette nõukogu sekretärile. Koosolekust osavõtjad ning puudujad märgitakse koosoleku protokolli.

7. Nõukogu koosolek lõpeb kas päevakorra läbiarutamisega, nõukogu otsuse põhjal või kvoorumi puudumisel. Elektrooniline koosolek lõpeb koosoleku tähtaja möödumisega.

 

II Päevakord

8. Nõukogu koosoleku päevakorra koostab instituudi nõukogu esimees või teda asendav isik. Päevakorra projekt koos koosolekul arutusele tulevate otsuste kavandite jm. asjassepuutuvate materjalidega tehakse nõukogu liikmetele teatavaks vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu kinnitab päevakorra koosoleku alguses.

9. Ettepanekuid päevakorra kohta võivad teha kõik nõukogu liikmed. Taotlus võtta küsimus nõukogus arutusele tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõukogu sekretärile vähemalt neli tööpäeva enne koosoleku toimumist.

10. Nõukogu koosoleku päevakorras võivad olla ka kohapeal algatatud küsimused. Taotlus võtta küsimus arutusele kohapeal algatatud küsimusena tuleb esitada kirjalikult kas nõukogu sekretärile hiljemalteelmisel päeval enne koosoleku toimumist või suuliselt koosoleku juhatajale enne koosoleku päevakorra kinnitamist. Kohapeal algatatud küsimustena saab tõstada ainult informatiivsed ja hääletamist mittenõudvaid küsimusi.

 

III Arutamine ja otsuste vastuvõtmine

11. Päevakorra punktide arutamisel antakse sõna kõigepealt vastava küsimuse tõstatanud nõukogu liikmele. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Sõna arvamuse avaldamiseks antakse sooviavalduse järjekorras. Nii sõnavõttudeks kui ka küsimuste esitamiseks võib koosoleku juhataja kehtestada ajalimiidi.

12. Kui koosoleku juhataja leiab, et küsimust on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta arutelu ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmetest soovib arutlust jätkata, otsustab nõukogu selle lihthäälteenamusega.

13. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

14. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Elektroonilise koosoleku puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused on instituudi liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud.

 

IV Isikuvalimised

15. Nõukogu valib instituudi lektorid, assistendid, õpetajad, vanemteadurid, teadurid ja nooremteadurid.

16. Nõukogu esitab valdkonna nõukogule oma seisukoha professoriks, dotsendiks ja juhtivteaduriks kandideerijate kohta.

17. Enne professori, dotsendi ja juhtivteaduri kandidaatide osas seisukoha võtmist annab instituudi juhataja või teda asendav isik nõukogu liikmetele ülevaate kandidaatidest ning esitab kokkuvõtte ekspertide arvamustest.

18. Enne lektori, assistendi, õpetaja, vanemteaduri, teaduri ja nooremteaduri valimist annab tulevase ametikoha töökorraldusliku üksuse juhataja või tema poolt määratud asendaja nõukogu liikmetele ülevaate kandidaatidest.

19. Nõukogu kuulab ära üliõpilaste esindaja ülevaate üliõpilaste tagasiside tulemustest. Üliõpilaste esindaja esitab vajadusel ülevaate üliõpilaste tagasiside tulemustest vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.

 

V Hääletamine

20. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, v.a punktis 22 loetletud juhtudel. Kõik kohal olevad nõukogu liikmed on kohustatud hääletamises osalema. Hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.

21. Kui hääletamisel otsustatakse nõukogu liikmesse puutuvat küsimust (näiteks ametikohale valimine), siis asjaosaline selle küsimuse arutelus ja hääletamises ei osale. Sellega väheneb kvoorum ühe võrra.

22. Salajane hääletamine toimub vastavalt Tartu Ülikooli salajase hääletamise korrale töötajate akadeemilistele ametikohtadele valimisel või kandidaatide osas seisukoha võtmisel. Muudes küsimustes viiakse salajane hääletamine läbi juhul, kui nõukogu peab seda vajalikuks ja teistel ülikooli õigusaktides ette nähtud juhtudel ja ülikooli õigusaktides ette nähtud korras.

23. Salajane hääletamine toimub hääletussedelite või elektroonilise hääletussüsteemi abil. Häälte lugemiseks moodustatakse häältelugemise komisjon. Tulemuste kohta vormistatakse protokoll(id), mille kinnitab nõukogu avaliku hääletamisega.

 

VI Protokollimine

24. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldab nõukogu sekretär. Protokoll vormistatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ning protokoll ja selle lisad avalikustatakse dokumendihalduse infosüsteemis.

25. Elektroonilise koosoleku protokollile lisatakse nõukogu koosolekul osalenud liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kommentaarid ja vastus päevakorras olnud küsimusele.