Vaktsiini sisu on sügavam kui pelgalt selle keemiline koostis

Koroonaviiruse vastane vaktsiin sisaldab endas seda elu ja neid tegevusi, mis olid veel veidi rohkem kui aasta tagasi igapäevased ning ühiskondlikus pildis normaalsed ja aktsepteeritavad, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe esimese kursuse üliõpilane Saskia Rozental

Aasta tagasi märtsi keskel oli Eesti üks paljude teiste riikide seas, kus kehtestati eriolukord, mis tõi kaasa väga ranged piirangud inimeste igapäevaelule. Põhjuseks viirusepideemia levik, mis oli uus, ootamatu ja üsnagi tundmatu.

Mõned nädalad tagasi panin parasjagu oma 4-aastase vennatütrega puslet ja küsisin jutujätkuks, et mis tema arvates on koroona. Küsimus pani teda kõvasti mõtlema, sest muidu väga jutualdis laps jäi umbes pooleks minutiks täiesti tummaks, kuid ütles siis, et koroona on see, kui poes peab emmel ja issil olema mask ees ja venna ei saa jälle oma sünnipäeva pidada. Tõepoolest, eelmise aasta märtsikuine sünnipäevapidu tuli ära jätta lootuses, et see oli lihtsalt erandlik juhus, mis uuesti ei kordu. Ometi on tänaseks riigis olude sunnil taaskord kehtestatud piirangud ja plaanid jälle sassi löödud. Tahtmatult jääb mulje nagu oleksime aasta aega sammunud ühe koha peal ja justkui midagi polegi muutunud.

Tegelikult on selle aastaga leidnud aset mitmeid olulisi arenguid. Alustades sellest, et võrreldes eelmise kevadega on kasvanud inimeste teadlikkus viirusest ja kuidas selle levimist omalt poolt takistada, ning lõpetades sellega, et praegusel hetkel on mitte ainult teadlaste poolt loomisel vaid ka juba kasutuses mitu vaktsiini. Vaktsiini, mille tavapärane programm ideest valmisproduktini võtab aega keskmiselt 5-10 aastat. Nüüd on see töö pandeemia massiivse surve all suudetud ära teha vähem kui aastaga. Ütleb ka ju eesti vanasõna „kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem“. Tõepoolest, vajadus selle vaktsiini järele oli väga suur.

Tulevikus proviisorina ma loodetavasti tean, mida üks või teine vaktsiin endas päriselt sisaldab ning milline on selle toime organismile. Üldiselt inimesi aga ei huvita niiväga see, milline on vaktsiini täpne ja keemiliselt keeruline koostis, vaid hoopis olulisemat rolli mängib teadmine selle positiivsest mõjust ehk sellest, mida head see endaga kaasa toob. Seega, mida sisaldab koroonavaktsiin ühe tavalise inimese jaoks?

Kui mõelda siinkohal nüüd natukene kastist välja ja toetuda sellele, mille üle inimesed on kurtnud, siis tundub mulle, et see vaktsiin on lisaks kõigele muule ka doos sünnipäevapidusid, rutiinseid külaskäike vanemate või vanavanemate juurde, kallistusi, kino-, teatri- ja kontserdikülastusi, lõpupidusid- ja aktuseid, kontaktõpet ja praktikume, reise välismaale ning rahuliku südamega inimesi, kellel on jätkuvalt töö, mis hoiab leiva laual. Lühidalt, see vaktsiin sisaldab endas seda elu ja neid tegevusi, mis olid veel veidi rohkem kui aasta tagasi igapäevased, ning ühiskondlikus pildis normaalsed ja aktsepteeritavad. Elu, mida me kõik ihkame tagasi saada.

Kuigi vaktsineerimise protsess on alles üsna alguses ja ulatuslike tulemuste nägemiseks läheb veel aega, ollakse probleemi lahenemisele siiski mitmeid suuri samme lähemal kui näiteks aasta tagasi samal ajal. Rääkimata sellest, et vaktsiini tulek andis inimestele seda lootust, mis kipub erandlikes olukordades tihti kergelt kaduma.

Oma vanaema näitel saan kinnitada, et uue laine algul, enne veel kui saime rääkida vaktsineerimisest, hakkas tema meeleolu telefonikõnede ajal tuntavalt langema, sest üha halvenev epidemioloogiline olukord ei olnud just parim meeleolulooja. Uudis vaktsineerimise algusest tõi aga uut hingamist ja nüüd kui ta on kätte saanud oma kaks süsti, on tuju palju parem ja taastunud on lootus varsti ka näost näkku üksteist näha.

Seega on ühe vaktsiini sisu tegelikult palju sügavam kui pelgalt kindel keemiline koostis, ning sisaldab endas ka selliseid aineid, mida pole ühegi diagnostikaga reaalselt võimalik tuvastada.