Üliõpilased pakuvad lahendusi tervishoiu- ja meditsiinivaldkonna uuendamiseks

Esmakordselt Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpetatud ettevõtlusaine tulemusena sündis näiteks idee apteegibussi, nimistuta ja paindliku töögraafikuga perearstide tervisekeskuse ning arsti ja patsiendi keelebarjääri vähendava meditsiinitarkvara kohta.

Aprillis ja mais said Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased õppida valikainet „Ettevõtluse võimalustest meditsiiniteadustes“. Kursus viis üliõpilased kokku tippekspertidega, kes on oma tegemistes ühendanud meditsiiniteadused, ettevõtluse ja erasektoris omandatud kogemuse.

Meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaani Jarek Mäestu sõnul võtsid üliõpilased valikaine hästi vastu. „Kursus näitas, et üliõpilased on ettevõtliku loomuga, neil on uuenduslikke ideid ning soov oma ideedega tervishoiu- ja meditsiinivaldkonda muuta. Nad on mitmekülgsete oskuste ja kogemustega, eesmärgile orienteeritud, nad julgevad võtta riske, on loovad ja koostööaltid. Need on olulised märksõnad, et konkurentsitihedal tööturul läbi lüüa,“ kiitis ta.

Kursusel osalenud meditsiiniteaduste valdkonna doktorandi, füüsiku ja inseneri Nigul Ilvese hinnangul andis kursus hea ülevaate sellest, kuidas meditsiinitaustaga inimesed on näinud ühiskonna probleeme ja puudusi ning asunud neid lahendama. „Inspireeriv oli kuulata, kuidas tuntud ja kogenud ettevõtjad ettevõtlusega alustasid, mida nad valesti ja õigesti tegid. Samuti oli põnev teada saada, kui teadus- ja teadmismahukad on kohalikud ettevõtted ning kuidas nad osalevad rahvusvahelises äris ja teaduses.“

Ettevõtlusaines kirjeldasid üliõpilased päriselu probleeme ja pakkusid neile lahendusi. Nii sündisid järgmised ideed.

• Seoses maapiirkonna apteekide sulgemisega võiks sõitma hakata maapiirkondade apteegibuss. Nii jääb maainimestele võimalus saada ravimeid ja tervisenõu kodukoha lähedal.
• Kognitiivse häirega patsientide igapäevaelu kvaliteedi parandamiseks tuleb luua personaalne ja vajaduspõhine tehniline terviklahendus.
• Patsiendi ja arsti keelebarjääri vähendamiseks tuleb töötada välja meditsiinitarkvara.
• Üle Eesti võiks haiglate juures tegutseda lapsehoid, mis on avatud meditsiinitöötajate vajaduste kohaselt – ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel. See soodustab lapsevanema võimalikult kiiret tööle naasmist.
• Perearstikeskustes võiks olla eakate psühholoogiline nõustamine, et leida lahendusi hingemuredele ja vähendada nende isoleeritusest tulenevat depressiooni. Luua tuleb terviklik programm.
• Ellu võiks kutsuda nimistuta ja paindliku töögraafikuga perearstide tervisekeskuse, mis soodustab patsientide ravi tavaliste perearstikeskuste töövälisel ajal ja vähendab EMO töökoormust.

Üliõpilastele pidasid loenguid TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi asejuhataja ning treeningu füsioloogia lektor Martin Mooses; TÜ ja TÜK Riikliku Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse tegevjuht ning Tahe Outdoors Groupi nõukogu liige, neuroloog Katrin Kaarna; TÜ skeleti-lihassüsteemi lektor ja Fysiokeskuse looja Doris Vahtrik; AS-i Chemi-Pharm juhataja ja TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer; OÜ Ergoway juhataja ja TÜ doktorant Triinu Sirge ning AS-i Kliinik Elite juhatuse liige, günekoloog Andrei Sõritsa.

Tartu Ülikooli ettevõtlusõppest, nõustamispädevusest ja ettevõtlikkuse toetamise võimalustest rääkisid TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse, Ideelabori ning iAkadeemia spetsialistid ja mentorid.