Mida uurivad meditsiiniteaduste valdkonna teadlased 2020. aastal?

Eesti Teadusagentuur otsustas määrata uuringutoetuse 114 uuele alustavale projektile ning rahuldada neli arendusgranti taotlust. Tänavune uuringutoetuste taotluste koguarv (479) on läbi aastate suurim. Uuringutoetuse jagamisel lähtuti projektide teaduslikust paremusest, mitmekesisusest ja nende olulisusest Eestile.

Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas lisaks neljale varem käivitunud arendusgranti projektile anda rahastuse veel neljale, mis käivituvad aastal 2020. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot.

Aastaks 2020 arendusgranti saajate seas on ka Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu, kelle töö pealkiri on „Rakuvälisele maatriksile suunatud soliidtuumorite täppisteraapia arendustöö“. Üheks aastaks määratud uurimistoetuse suurus on 100 000 eurot.

Aegade suurim taotluste arv

Uuel aastal saavad Eesti Teadusagentuuri toel alguse veel 114 uurimisprojekti. Eesti Teadusagentuuri juhatus otsusega saab uurimistoetuse 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta.

Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, on otsuse rahaline maht viie aasta peale kokku umbes 73 miljonit eurot.

2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20 tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Kokku esitati arsti- ja terviseteaduste valdkonnas 45 taotlust.

Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.

Rühmagrant

Rühmagrant määrati tänavu näiteks Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, neuroloogia professori Pille Taba juhitavale uurimistööle „Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral“.

Parkinsoni tõbi põhjustab progresseeruvat liigutushäiret värina, aegluse ja kohmakusega ning lisaks mittemotoorseid sümptomeid, sh psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Haiguse põhjuseks on dopamiini defitsiit peaajus, kuid siiski ei ole selle kroonilise haiguse vallandumist ja progresseerumist määravad mehhanismid päris selged.

Uuringu eesmärk on kinnitada hüpoteesi, et Parkinsoni tõbi on süsteemne haigus, mille puhul on lisaks kesknärvisüsteemile haaratud ka perifeerne närvisüsteem hulginärvikahjustusena. Selleks hinnatakse perifeersete närvide kahjustuse kliinilisi avaldusi ja uuritakse neurofüsioloogiliste meetoditega nii Parkinsoni tõvega patsientidel kui ka loomeksperimendis, et leida haiguse diagnostilisi ja progresseerumisele viitatavaid varajasi tunnuseid.

2019. aasta taotlusvooru tulemused meditsiiniteaduste valdkonnas

RÜHMAPROJEKTID  
Toetuse saaja Uurimisprojekti nimetus
Füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann Naha- ja haavainfektsioonide ennetuseks ja raviks kasutatavate antimikroobseid peptiide vabastavate ravimkandursüsteemide väljatöötamine
Laste neuropsühholoogia dotsent Anneli Kolk Puutetundliku tehnoloogia ja virtuaalse keskkonna ühendatud võimsus sotsiaalse ja kognitiivse defitsiidi ravis lastel (PowerVR)
Sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember Sarkopeenia mittealkohol-maksarasvtõve korral: biomarkerite analüüs, seosed teiste haiguste ning soole mikrobiootaga
Farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksandr Žarkovski D-vitamiini analoogide terapeutilise potentsiaali uurimine keskendudes meeleoluhäiretele ja rasvumisele
Neuroloogia professor
Pille Taba
Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral
Immunoloogia professor
Raivo Uibo
Diabeedi immuunmehhanismid täiskasvanutel
Inimese füsioloogia professor Eero Vasar Potentsiaalsed biomarkerid esmase psühhoosiepisoodi ja skisofreenia spektrihäire diagnoosimiseks, prognoosimiseks ja ravi mõju hindamiseks: siirdemeditsiiniline lähenemine
STARDIPROJEKTID  
Katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas GLP1 retseptori agonisti Liraglutiidi ja NRF2 aktivaator RTA-408 teraapia neurodegeneratiivsete sümptomite leevendamiseks Wolframi sündoomi roti mudelis
Ortopeedia assistent Kaspar Tootsi Endoproteesimise mõju kardiovaskulaarsele ja metaboolsele riskile
JÄRELDOKTORIPROJEKTID  
Aigar Ottas Geneetiliste, metaboloomsete ja kliiniliste biomarkerite kasutamine läbi masinõppe mudelite kardiovaskulaarhaiguste tekke riski hindamiseks ja ennustamiseks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaata kõiki arendusgranti saajaid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.
Uuringutoetuse saanute nimekirjaga saab tutvuda siin.