Koroonaviiruse COVID-19 laiaulatuslik levik Eestis on pannud meid kõiki uude olukorda. Kui haigus levis kaugel Hiinas, siis tundusid paljudele rakendatud meetmed tõenäolise ülereageerimisena, haigus ise midagi tavalise nohu ja gripi vahepealset. Kogedes haiguse kiiret ja laialdast levikut Euroopas, on kiirelt tekkinud arusaam selgete ja jõuliste meetmete vajadusest.
Väga paljud meditsiinivaldkonna kolleegid on jaganud oma parimaid teadmisi, mis aitavad aru saada COVID-19 levikust ja olemusest ning oskusi, mida rakendatakse keerulise olukorra leevendamisel. Seda nii epideemia selgitamisel, ohjamisel, haigete ravimisel kui ka ravi korraldamisel. Professor Joel Starkopfi juhtimisel toimiv Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomitee on olnud kliinikumi töö ümberkorraldamisel efektiivne – loodud on valmisolek haigete raviks ja epideemia pidurdamiseks. Eesti meediakanalites on igapäevakülaliseks saanud professor Irja Lutsar, kes on ülikooli COVID-19 leviku ennetamise korraldamise juhtrühma liige.
Sügav lugupidamine kõigi kolleegide suhtes, kes on sellesse töösse panustanud! Kriitilistes situatsioonides avalduv kliinikute ja teenistuste tõrgeteta koostöö ning kõigi töötajate soov parimal viisil kaasa aidata on tunnustamist väärt. Siinjuures ei ole olnud tähtis, millisel ametikohal keegi töötab ja kas tema peamiseks tööandjaks on kliinikum või ülikool – ega see, millise maatriksi kohaselt toimub juhtimine.
Viimase nädalaga on alanud keeruline aeg nii üliõpilastele, õppejõududele, praktikabaasidele kui ka tugitöötajatele. On mitmeid küsimusi, millele ülikool tervikuna lahendusi otsib, näiteks, kuidas hoida ülikooli toimivana uutes oludes, kuidas vähendada terviseriske ning kuidas saada hakkama oma igapäevaelu korraldamisega.
Kõige olulisem on jääda rahulikuks ning püsida oma tegevustes ratsionaalne. Olukord muutub kiiresti ja seetõttu on ka vajalik kiire reageerimine. Kohtume dekanaadi, instituudijuhtide ning üliõpilaste esindajatega regulaarselt, et arutada ja ennetada võimalikke probleemküsimusi.
Õppetöös on senisest tähtsamale kohale tõusnud individuaalne õppimine. Õppejõud töötavad selle nimel, et senisest enam rakendada Moodle-põhist õpet, nad kasutavad elektroonilisi kanaleid seminaride ja ettekannete tegemiseks, ka teadmistekontrolle tehakse kaugtöövahendeid kasutades. Lisaks on kõigile tagatud ligipääs elektroonilisele õppekirjandusele. Keeruline olukord on praktikumidega, mida ei ole lihtne telesilla teel teha. Oleme õppejõududega arutlenud, et epideemia lõppedes saame ühes või teises vormis ka praktikumides planeeritud oskusi harjutada.
Kuid kõik mis algab, lõppeb kunagi. Keeruliseks teeb olukorra vaid teadmatus, millal viirusepuhang taanduma hakkab ja igapäevane elu ülikoolis taastub. Praegust olukorda arvestades on auditoorne õppetöö peatatud 1. maini, kui ei otsustata teisiti. Vajadusel ja kokkuleppel oma otsese juhiga, tehke kaugtööd. Tartu Ülikool tagab eriolukorra ajal kõigile oma töötajatele töölepingujärgse töötasu.
Nii ülikool kui ka valdkond on koostanud mitmeid juhendeid, kus püüavad vastata korduma kippuvatele küsimustele ning suunata lahenduste juurde. Kasutage neid ja pöörduge julgelt kontaktide poole, et leida küsimustele vastuseid ja probleemidele lahendusi. Kui praegu toimuvas töökorralduses tuleb muudatusi, anname esimesel võimalusel valdkonna kodulehe ja listide kaudu teile jooksvalt teada.
Hoidke ja jälgige oma tervist ning vastupidavust kriitilise aja ületamiseks!
Margus Lember
meditsiiniteaduste valdkonna dekaan